Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu.

Küberkuritegevuse mõistet kasutatakse järgmiste kuritegevusliikide puhul:

• arvutiandmete ja -süsteemide konfidentsiaalsuse, puutumatuse ja kättesaadavuse vastu toimepandud süüteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil (loata arvutisüsteemi või selle osasse sisenemine (nn häkkerlus), ebaseaduslik pealtkuulamine, arvutiandmete loata omastamine ja nendega manipuleerimine (kasutades kurivara, arvutiviirusi, loogikapomme, nuhkvara, paanikatarkvara) arvutisüsteemi toimimise tõsise takistamise, seadmete kuritarvitamise, s.t eelkõige küberkuritegude toimepanemiseks kavandatud ja kohandatud seadmete, ka arvutiprogrammide (sealhulgas viirused (trooja hobune, ussprogrammi tüüpi viiruste saatmisega arvutisse või botnetti)) ja arvutiparoolide kättesaadavaks tegemine (so müük, kasutamiseks hankimine jms);
• elektroonilises meedias ebaseadusliku materjali avaldamist (nt laste seksuaalset kuritarvitamist kajastavad pildid või rassilisele vihkamisele õhutamine);
• kuriteod, mis on suunatud elektrooniliste võrkude vastu, nt infosüsteemide vastu suunatud ründed (teenusetõkestamise rünne, kübersõda, 2007. a küberrünnakud), teenuste keelamine või häkkerlus. Sellised ründed võivad olla suunatud ka oluliste kriitiliste infrastruktuuride ja mõjutada kiirhoiatussüsteeme mitmes valdkonnas, tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi kogu ühiskonnale;
• autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumisega seotud süüteod.

Kõigil neil vormidel on ühine joon: neid saab panna toime suures ulatuses ja geograafiline kaugus kuriteo toimepanemiskoha ja selle tagajärgede vahel võib olla suur.

Juriidilisest küljest reguleerib küberkuritegevusega seonduvat seadusandluse Karistusseadustik § 207 ja 208 (https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011052).