Litsentsid jagunevad liht- ja ainulitsentsideks. Lihtlitsentsi andmisel säilib litsentsiandjal õigus litsentsis nimetatud õigusi ka ise teostada, ainulitsentsi andmisel mitte. Ainulitsentsi andmine ei muuda varem antud lihtlitsentside kehtivust (nt kuni nende tähtaja lõpuni).

Kuna omandipõhise ja vaba tarkvara ärimudelid ja levitamise õiguslikud põhimõtted on erinevad, siis tuleb nende puhul vaadelda laias laastu kahte tüüpi litsentse. Omandusliku tarkvara puhul jäävad kõik varalised õigused ühele isikule, kas arendajale või tellijale. Vaba tarkvara (mitte segamini ajada vabavaraga) puhul kasutatakse copyleft ehk õigustest loobumise põhimõtet. Viimase ulatus määratakse kasutatavas litsentsis.

Vaba tarkvara litsentsid on lihtlitsentsid, mis tagavad igale litsentsitava tarkvara koopia valdajale vaba tarkvara neli põhiõigust igale selle kasutajale:

1. mistahes eesmärgil kasutada;
2. uurida, tutvudes lähtekoodiga;
3. muuta ja parendada;
4. nii muudetud kui muutmata kujul levitada.

Litsentse, mis ei ole vaba tarkvara litsentsid, nimetatakse omanduslikeks (ingl keeles proprietary).

Copyleft (sõnamänguline termin, mis on tuletatud autoriõiguse inglise keelsest nimetusest „copyright" põhimõte on klausel vaba kasutamise tagamise kohta. See tagab igale tarkvara koopia valdajale õiguse teostada teatavaid seaduse alusel ainult autorile kuuluvaid õigusi. Copyleft tugineb autoriõigusele: kui seadus ei annaks autorile rida ainuõigusi, sh õigust lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt, ei saaks autor oma teose ega sellest tuletatud teoste levitamisele mingeid piiranguid seada.

Kui litsentsisaaja levitab ja/või edastab originaaltarkvara koopiaid või sellest saadud muudetud tarkvara, tohib see levitamine ja/või edastamine toimuda ainult vastavalt algse litsentsi tingimustele järgi või autori poolt mõne muu kindlaks määratud litsentsi tingimustele. Seejuures litsentsisaaja muutumisel litsentsiandjaks ei saa ta tarkvarale või sellest tuletatud tarkvarale lisada ega kehtestada mingeid lisatingimusi, mis muudavad või piiravad algse litsentsi tingimusi.

Ükski vaba tarkvara litsents ei kohusta ühtki selle alusel litsentsitud tarkvara kasutajat lähteteksti jagama kellelegi, kellele ta ei ole edastanud programmi täitekoodi või kellele ta ei ole programmi olulisi funktsioone kättesaadavaks teinud. Samuti ei ole keelatud küsida teistelt isikutelt rahalist või muud kompensatsiooni programmi koopiate levitamise või programmi olulistele funktsioonidele juurdepääsu võimaldamise eest. Keelatud on täiendava tulu nõudmine lähtekoodile juurdepääsu võimaldamise eest.

Kui tarkvarasüsteemi kõigi komponentide autoriõigused kuuluvad ühele isikule, võib see isik (arendaja) oma programmi levitada mistahes tingimustel. Kui aga programm sisaldab omanduslike või copyleft'iga litsentside alusel levitatavaid komponente, mille autoriõigused kuuluvad kolmandatele isikutele, on arendaja vabadus litsentsi valida piiratud nende komponentide litsentside tingimustega.

Tellija, kes finantseerib tarkvarahanke oma vahenditest, on vaba arendajaga kokku leppima mistahes litsentsitingimustes, mis on kummalegi poolele vastuvõetavad. Kui hanget finantseeritakse muudest allikatest, võib hankija vabadus litsentsivalikul olla finantseerija poolt piiratud. Näiteks on EL toetuste puhul reeglina nõutav Euroopa Ühenduse Avaliku Litsentsi (EUPL) kasutamine.

Keerukamad tarkvarasüsteemid koosnevad reeglina erinevate autorite poolt loodud komponentidest ning süsteemi kui terviku litsentsimine üheainsa litsentsiga ei pruugi olla võimalik. Sellisel juhul tasub hangitava süsteemi erinevatele komponentidele rakendada erinevaid litsentsitingimusi.

Antud teema käsitlemisel on kasutatud Peeter P. Mõtsküla materjale: http://www.riso.ee/wiki/File:Tarkvaraalaste_riigihangete_korraldamise_soovitused_ver1.01.odt