7.2.1. Eesti õigusaktid. Infosüsteemidega seotud õigusaktid

IT õigusruum on reguleeritud eriseadustega ja seadustega, mis on oma olemuselt olnud IT spetsiifilised, kuid infotehnoloogiliste rakenduste üha laiema levikuga omandanud paljusid ühiselu tahke reguleerivateks (nt. Isikuandmete kaitse seadus). Üldisemad aspektid - nagu töö seadusandlus, tööohutus ja töötervishoid ei oma kindlaid IT erisusi seaduse tasemel, kuid rakenduslikul tasemel tuleb muidugi töökoha - režiimi ja -korralduse tingimusi arvestada.
Paljudes seadustes on olemas IT-ga ja tehnoloogia arengust tingitud sätteid. Kindlasti tuleb esile tuua Võlaõigusseaduse sätteid, mis puudutavad elektrooniliste sidevahendite teel sõlmitavaid tehinguid. Samuti arhiiviseadust ja elektroonilise terviseloo rakendusmäärusi. Viimases kehtestatakse elektroonilise dokumendi ülimuslikkus paberkandjate ees. Aktuaalne on ka kriminaalseadusandluse pidev täiustamine tingituna küberkuritegevuse levikust.
Kui IT-d puudutav seadusandlus on suuremal määral läbi põimunud igapäevaeluga, siis omaette valdkond on telekommunikatsiooni ala, mida reguleeriv Elektroonilise side seadus põhineb mitmetel Euroopa Liidu direktiividel. Eesti seadusloomes lähtutakse Euroopa Liidus vastu võetud direktiividest ja regulatsioonidest. Praegu kehtivad olulisemad seadusaktid on toodud allpool.
Vaata ka Riigi Teataja elektrooniline andmekogu
Avaliku teabe seadus (RT I 2000, 92, 597; https://www.riigiteataja.ee/akt/122032011009)
Seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Paljud riiklike infosüsteeme puudutavad regulatsioonid (andmekogud, klassifikaatorid, geoinfosüsteemid jne.) on kirjas selles seaduses.
Digitaalallkirja seadus ( RT I 2000, 26, 150; https://www.riigiteataja.ee/akt/13314840)
Seadus sätestab digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelevalve teostamise korra.
Elektroonilise side seadus (RT I 2004, 87, 593; https://www.riigiteataja.ee/akt/123032011011)
Seaduse eesmärk on luua telekommunikatsiooni arenguks soodsad tingimused ja tagada telekommunikatsiooniteenuse kasutajate kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel. Seaduses sätestatakse nõuded telekommunikatsioonivõrkudele, telekommunikatsioonivõrkude opereerimisele ja osutatavatele telekommunikatsiooniteenustele ning riikliku järelevalve kord kehtestatud nõuete täitmise üle.
Isikuandmete kaitse seadus (RTI, 16.03.2007, 24, 127; https://www.riigiteataja.ee/akt/12802623)
Seaduse eesmärk on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega.
Autoriõiguse seadus (RT I, 06.01.2011, 34; https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv)
Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele asjaosalistele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks.
Eesti infoühiskonna arengukava 2013 (http://www.riso.ee/et/infopoliitika/arengukava)
„Eesti infoühiskonna arengukava 2013" on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav valdkondlik arengukava, mis sätestab infoühiskonna arendamise üldise raamistiku ja seab eesmärgid ning määratleb neist tulenevad tegevusvaldkonnad IKT laialdaseks kasutamiseks teadmistepõhise majanduse ning - ühiskonna arendamisel Eestis aastail 2007-2013. Arengukava sätestab põhimõtted ja eesmärgid ka sidevaldkonna, v.a. postiside, arendamiseks. EL liikmesriigina on strateegia väljatöötamisel arvesse võetud 2005. aastal heakskiidetud infoühiskonna raamdokumenti i2010 ja 2006. aastal heakskiidetud EL‑i e-valitsuse tegevuskava.
Arhiiviseadus (RT I 1998, 36/37, 552; https://www.riigiteataja.ee/akt/13314609)
Seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nendele juurdepääsu korraldamise ning arhiivide tegevuse alused.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RT I 2007, 16, 77; https://www.riigiteataja.ee/akt/12791615)
Seadus sätestab riigisaladuse mõiste, riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladusele juurdepääsu ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise korra alused.
Riikliku statistika seadus (RT I 2010, 41, 241; https://www.riigiteataja.ee/akt/13338093)
Seadus kehtestab õiguslikud alused riiklike statistiliste vaatluste süsteemseks ja kavakindlaks korraldamiseks.
Riigihangete seadus (RT I 2007, 15, 76; https://www.riigiteataja.ee/akt/106012011020)
Seadus sätestab riigihangete teostamise korra, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest, samuti riikliku järelevalve teostamise korra, eesmärgiga edendada konkurentsi ning tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine.
Infosüsteemide turvameetmete süsteem (https://www.riigiteataja.ee/akt/13125331)
Määrusega kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes sisalduvate andmekoosseisude töötlemiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete süsteem. Turvameetmete süsteem koosneb turvanõuete spetsifitseerimise korrast ning andmete organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldustest. Turvameetmete süsteemi rakendamine seisneb infoturbe eesmärkidele vastavate turvaklasside määramises ja nendele vastavate turvameetmete valimises vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi ISKE) rakendamisjuhendile ja nende rakendamises ning rakendamise auditeerimises.