Autoriõiguste valdajatel on võimalus kaitsta oma õigusi rahvusvaheliselt, kas registreerides oma patendid ja kaubamärgid soovitud maades või Euroopa patendi. Kaubamärkide registreerimine ei ole kohutuslik, kuid annab kindluse omandi väärkasutuste vastu.

Toodud põhimõtted autoriõiguses on väga sarnased kõigis maades väga väikeste eranditega. Patendiõiguses on oluline teada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu erinevat suhtumist tarkvara patentidesse. Erinevalt USA-st ei ole Euroopa Liidus tarkvara lahendused patenteeritavad. Selle teemal olid pikad vaidlused Euroopa parlamendis, mis lõppesid väike-ettevõtetele ja väiksematele maadele soodsalt, ning Euroopas ei loodud võimalust piiranguteta tarkvara patenteerida, kuigi kaude on seda kogu aeg tehtud. Tarkvara on patenteeritud Euroopas meetodi või mõne tehnilise seadme tööpõhimõtte kujul.

Lisamaterjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Software_patent

Autoriõiguste kaitse on oluline autorite õigustud tasu saamise kindlustamisel teoste kasutamise eest. Ei ole just harvad kõikvõimalike autoriõiguste rikkumiste juhtumid (piraattarkvara, muusikalugude vahetamine võrgus jne.). Reeglina seisneb autoriõiguste rikkumine teose kasutamises ilma autorile õigustatud tasu maksmiseta (näit.: piraattarkvara kasutamine kodus) ning sellest põhjendamatu kasu saamises kui teost kasutatakse ärilistel eesmärkidel (muusika salvestiste müük, piraattarkvara kasutamine ettevõtte protsessides). Niisuguse käitumise algpõhjuseks on ühiskonnas levinud arusaam intellektuaalsest varast, kui kergesti kättesaadavast varast arvestamata, et niisugune tegevus on seadusega keelatud.

Pea kõigis riikides on olemas sellekohased seadused, kuid neid ei jälgita igal pool vajaliku rangusega. Kõigis arenenud tööstusriikides on autorikaitse ka tegelikult toimiv. On loodud organisatsioonid, mis jälgivad teoste kasutamist ja autoritele tasu kogumist mitmesuguste „maksustamisviiside" kaudu. Õigustud tasu saamine mõjub pärssivalt autorite võimalustele investeerida millegi uue loomisse. See mõjutab üksikisikuid kui ka arendus- ja tootmisfirmasid negatiivselt.

Mitmeid kohtulahendeid sel teemal pakub Kultuuriministeeriumi veebileht http://www.kul.ee/kohtulahendid/index_lahend.php?case_id=137&case_nr=Kriminaalasi%201-05-1421

Tarkvara piraatluseks loetakse programmide kasutusõiguseta (reeglina ilma litsentsitasu maksmata) omamist sõltumata sellest, kas seda kasutatakse või mitte. Veelgi suurem rikkumine on programmi lähtekoodi avamine ( kui pole tegu avatud lähtekoodiga tarkvaraga), selle muutmise ja kasutamise eesmärgil. Programmide uurimine õppimise eesmärgil on lubatud.

Tuntumad intellektuaalomandi vaidluste teemad:

SCO vs. IBM http://www.infoworld.com/article/06/07/03/HNscofewerclaims_1.html