Alljärgnevalt antakse ülevaade intellektuaalomandi olemusest, kuid ei käsitleta kõiki võimalikke tahke sügavuti tulenevalt selle teema keerukusest ja rahvusvahelisest olemusest. Intellektuaalomandi mõiste on pidevas arengus tingituna üha uutest võimalikest loomevormide tekkimisest ja probleemide üle on pidevalt vaieldud alates Berni konventsiooni (http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf) vastvõtmisest.

Väljakujunenud praktika tehnilise loomingu kaitsmisel võib olla mitmesugune sõltuvalt selle olemusest ja edasisest kasutusviisist.

Uued tehnilised lahendused kaitstakse patentide, kasulike mudelitena või tööstusdisainlahendusena. Patendi saamiseks peab kaitstav lahendus olema uudne kogu inseneriteaduse jaoks. Kasuliku mudeli puhul on üleilmse uudsuse nõue olemas, kuid see piirdub uue rakendusliku lahendusega ja tööstusdisainlahendus kaitseb toote välist kujundust. (vt. Eesti Patendiameti veebileht www.epa.ee). Eraldi käsitletakse bioloogia-alaseid patente (mikrobioloogilised kultuurid, biotehnoloogia). Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat.

Originaallooming, kui seda ei kaitsta tööstusomandi kaitse meetmetega on automaatselt autorikaitse objektiks. Seda sõltumata sellest, kas see on kuskil registreeritud või mitte. Vaikimisi on autoril kõik õigused oma loominguga ümberkäimise reguleerimiseks. Autoril on õigus või tulenevalt töö- ja muudest lepingulistest suhetest kohustus loovutada varalisi autoriõigusi teistele isikutele. Autorile jääb võõrandamatult alles tema kui looja õigus nimetada ennast ja olla nimetatud teose autoriks. Oluline on alati eristada autoriõiguse nimetatud kahte aspekti - võõrandamatu õigus autorlusele ja võõrandatavad varalised autoriõigused. Varaliste õiguste reguleerimisele on pühendatud palju seadusi, esmane neist on Autoriõiguse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv). Autoriõigusega on kaetud kõik loometööd - seaduse mõistes „teosed" - kirjanduslikud, muusikalised, kujutav kunst, teatrietendused, filmid jne. Samuti arhitektuur, raadio- ja telesaated, etendused ja kontserdid, teadustööd, ajakirjanduslikud artiklid (v.a. uudised), tõlked, arvutiprogrammid, mittetriviaalsed kogumikud jne.

Tervikliku pildi saamiseks peab välja tooma ka kaubamärkide erisuse. Need on samuti õigusliku kaitse all. Nende kaitse on sarnane patentide õiguslikule režiimile. Oluline on teada sisulist vahet nende kahe kaitstava objekti vahel. Patendid kaitsevad isiku loodud tehnilist originaallahendust (leiutis või meetod). Kaubamärgi puhul kaitstakse teksti, graafilist kujundit või nende kombinatsiooni, mille eesmärgiks on esile tuua ja kinnistada sellega turul toodet, teenust või organisatsiooni. Kaubamärgi puhul on põhitähelepanu vormil.

Joonis 7-1. Eesti tuntumad kaubamärgid välismaal aastal 2006

Intellektuaalomandi omanik on tavaliselt füüsiline isik või nende ühendus s.o. leiutaja või teose autor. Eespool oli juba vihje võimalusele, et autoriõigused, nende varaline pool, võivad kuuluda juriidilisele isikule vastavate lepingute alusel või kui loodu on sündinud töölepingu alusel ülesandeid täites. Kui teisiti ei ole kokku lepitud, siis töölepingu alusel tehtud töö tulemused kuuluvad tööandjale, kaasa arvatud loometulemuse majanduslik kasutamine ja kõikvõimalikud edasiarendused.

Isikud, kelle käsutuses on varalised autoriõigused nimetatakse seaduse keeles autoriõiguste valdajaks. Autoriõiguste valdajatel on palju mooduseid kaitsta oma õigusi. Reeglina on need õiguslikud, mis antakse riikide poolt ja ühtlustatud ka rahvusvaheliste kokkulepete alusel, tehnoloogilised ja turunduslikud.

Õiguslike meetmete esmase toimimise eest on vastutavad eelkõige jõustruktuurid - Maksu- ja Tolliamet ning politsei. Õigustatud juhtudel viivad need läbi kasutatavate või müüdavate toodete legaalsuse kontrolliks reide. Sobivateks meetoditeks on tollikontroll ning müügi- ja kasutuskohtade läbivaatused. Müüjad ja kasutajad peavad suutma tõestada toodete õiguspärast päritolu ja kasutusõigusi.