Elektrooniline sõnumivahetus elektronposti ehk e-posti teel on kõige levinum internetirakendus. See on väga mugav vahend sõnumivahetuseks, kuna on kiire ja oluliselt odavam kui tavaline maapealne postiteenus. Võib isegi öelda, et kaasajal on e-post muutunud peamiseks töövahendiks ja e-posti rakendused on arvutitöökoha lahutamatuks osaks pakkudes tsentraalset infovahetus- ja arhiveerimiskeskkonda ning on aluseks tööaja planeerimisel ja kokkusaamiste või ürituste korraldamisel, samuti erinevate ressursside planeerimisel kui need ressursid on kajastatud e-posti süsteemis. Sõnumitega koos saab saata erinevat dokumentatsiooni, multimeediamaterjali, pilte, faile ja HTML lehekülgi. Kuna e-posti keskkond on nii globaalne ja asendamatu töökeskkond, on seda lihtne kasutada reklaami ja pahavara levitamiseks üle maailma ja suurtele gruppidele korraga. Seetõttu on suurem osa e-postist rämpspost (junk mail or spam), mis kulutab serverite ja võrgu ressursse. Rämpsposti tõrjeks on kasutusel e-posti süsteemides erinevad kaitsesüsteemid ja filtreerimisvõimalused.

Peamised e-postiteenuse komponendid on:

- E-posti klient - vahendab e-posti serveri ja kasutaja vahel

- E-posti server - transpordib e-posti erinevate serverite vahel

E-posti klient võib olla eraldi rakendus kasutaja arvutis või juurdepääsetav veebiteenusena veebilehitseja abil. Viimasel juhul nimetatakse e-posti rakendust veebipostirakenduseks. Veebipostirakenduse eelis on mugav juurdepääs oma sõnumivahetusele suvalisest internetti ühendatud arvutist.
Iga e-posti klient on ühenduses e-posti serveriga. E-postiserver võib teenindada mitmeid kliente ja teisi e-postiservereid. Suhtlus toimub spetsiaalsete protokollide abil, milleks on:

- SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) - sõnumite saatmiseks kliendi poolt serverisse ning erinevate serverite vahel.

- POP3 (Post Office Protocol version 3), IMAP4 (Internet Message Access Protocol version 4) - protokollid sõnumite vastuvõtmiseks serverist

Joonis 4‑13. E-posti protokollide rakendamine (Allikas: Learning Materials for Information Technology Professionals (EUCIP-Mat))

Teatud e-posti süsteemid (näiteks Microsoft Exchange) kasutavad süsteemisiseseks sõnumivahetuseks oma protokolle aga olemas on toetus ka ülalpoolloetletud protokollidele.

SMTP protokoll kasutab TCP porti 25.E-posti saatmiseks kasutatakse spetsiaalset kirjet DNS serveris, mille abil sõnumit saatev e-posti server tuvastab e-posti serveri selles süsteemis kuhu sõnum saadeti. See kirje on tähistatud MX. Kui serveri IP aadress on tuvastatud saab luua TCP ühenduse sihtserveriga üle pordi 25 ja alustada sõnumi edastusega. SMTP puhul on tegemist tekstipõhise protokolliga. Allpool mõned käsud SMTP infovahetuseks:

Helo

Mail from: test@Contoso.com

Rcpt to: kim@woodgrovebank.com

Quit

Kaasaegsed SMTP serverid kasutavad turvameetmeid, lubades edastada (Relay) sõnumeid vaid teatud liikmelisuse või domeeni kuuluvuse alusel ja filtreerides niimoodi välja rämpsposti edastamise katsed. SMTP liiklust saab turvata ka sertifikaate kasutades üle TLS (Transport Layer Security) protokolli kui nii server kui kliendid toetavad vastavat konfiguratsiooni.

POP3 protokoll kasutab TCP porti 110 ja 995 (SSL), mille kaudu kasutaja saab enda sõnumeid alla laadida. Kuna tegemist on samuti tekstipõhise protokolliga ja selle kaudu edastatakse ka paroole siis on väga soovitatav kasutada ühendust üle turvasoklite kihi, millega krüpteeritakse andmevahetus. Kliendi ühendumisel kontrollitakse kasutajanime ja parooli ja kasutajale saadetakse tema päringule vastuseks nimekiri sõnumitest.

IMAP4protokoll kasutab TCP porti 143 ja 993 (SSL). IMAP4 protokolli eelisteks on täiendav sõnumite haldamisvõimalus serveris ja kasutaja saab jagada oma e-kirjad kataloogidesse ja teostada serveripoolseid otsinguid arhiivides.