Krüptograafia kasutamine andmete edastamisel aitab tagada andmete konfidentsiaalsuse, puutumatuse ja autentsuse.
Konfidentsiaalsuse eesmärk on kaitsta andmeid autoriseerimata juurdepääsu eest. Krüptograafiline algoritm peab olema piisavalt tugev, et takistada selle murdmist. Algoritmi tugevust iseloomustab tööfaktor: see on hinnanguline aja ja pingutuse hulk, mis on vajalik algoritmi murdmiseks.
Puutumatus tagab andmete jõudmise adressaadini korrektselt ja teel muutmata kas ründaja tegevuse tulemusel või süsteemi tõrgete tõttu. Selle kaitseks saab rakendada kontrollsummat või andmete dubleerimist, mida saab kasutada andmete taastamiseks dekrüpteerimise protsessis. Puutumatuse eesmärgil saab kasutada ka digitaalset allkirjastamist, mis tagab andmete saatja autentsuse.
Digitaalne allkiri võimaldab tuvastada allkirjastaja isiku nagu tavalinegi allkirjastamine. Andmesõnumi saatmisel lisatakse krüpteeritud sõnumile saatja allkiri.Allkirjastamisel arvutatakse sõnumi räsi, mis krüpteeritakse saatja salajase võtmega ja lisatakse sõnumile ning saadetakse teele.Sõnumi saaja kasutab saatja avalikku võtit, et dekrüpteerida sõnumis sisalduv räsikood, mida ta võrdleb sõnumist arvutatud räsikoodiga.

Autentimise käigus kontrollitakse, et saatja on see, kes ta väidab ennast olevat. Üldiseks meetodiks autentsuse kontrollimisel on digitaalse allkirja kasutamine. Autentsust saab kontrollida ka eelnevalt kokkulepitud salasõnade kasutamisega.
Mittekeeldumine (Nonrepudiation) on mehanism tagamaks, et avaliku võtme kasutaja on see, kes ta tegelikult väidab ennast olevat. Selleks kasutatakse kolmandat osapoolt ehk sertifitseerimisasutust (CA - Certification Authority), kes väljastab ja haldab võtmetega sertifikaate, kontrollides enne võtme saaja identiteeti ja autentsust.