Teatud ühenduste puhul on olulisem töökindlusest just andmevahetuse kiirus ja on lubatud teatud pakettide kadu. Sel juhul kantakse info üle datagrammidena ehk väikeste mõõtmetega pakettidena, mis suudavad kiiresti ületada võrgu ja kõigi pakettide kohalejõudmine ja järjekorda seadmine pole oluline või teeb seda infot vastuvõttev rakendus. Sellise andmeside protokolle nimetatakse ühenduseta protokollideks. Ühenduseta protokoll on UDP (User Datagram Protocol). UDP saadab andmed teele ja ei kontrolli nende kohalejõudmist. UDP on kasutusel mitmete rakenduste ja teenuste poolt, mis ei vaja saadetud andmete kinnitust ja saadavad tavaliselt ühekordselt väikese hulga infot. Näiteks on selline teenus DNS.
UDP päis sisaldab lähtepordi, sihtpordi ja kontrollsumma. Rakendus peab määrama lähte- ja sihtpordi UDP protokolli kasutamiseks.

Võrguliikluse statistika ja kasutusel portide jooksva info vaatamiseks on olemas erinevad utiliidid, näiteks üks selline on netstat nii Windows'i kui ka Linux'i keskkonnas. Selleks et tuvastada sihtarvutis mingile pordile juurdepääsu saab kasutada utiliiti telnet.