Internetikihi protokolle on kaks IPv4 ja IPv6.
Aadresside erinevad tüübid IPv4 jaoks:

• üksikedastus (unicast), mis on kõige enam kasutatav aadressi tüüp ja selle abil toimub sideseanss kahe arvuti vahel
• Multiedastus (multicast), mille puhul saadab üks arvuti infot mitmele arvutile samaaegselt ja selle eeliseks on väiksem võrgukoormus
• Leviedastuse (broadcast) puhul saadetakse info kõigile arvutitele samas kohtvõrgu segmendis mingi päringu teostamiseks (näiteks ARP või DHCP päringud).

IPv6 puhul on erinevad aadresside tüübid: üksikedastus, multiedastus ja suvaedastus (anycast). Viimane aadressitüüp võimaldab vahetada infot ühelt arvutilt ühele mitme hulgast ja seda kasutatakse marsruuterite puhul, kui mitmele seadmele määratakse sama suvaedastusaadress, et tagada teenuse dubleeritus ja klient pöördub endale lähima seadme poole.

IPv4 aadressideruum on piiratud, kuna aadress on vaid 32 bitine ja seetõttu on väga populaarne kasutada ühe avaliku IP aadressi jagamist paljudele kohtvõrgu arvutitele. Sisevõrgus kasutatavad aadressiruumid on eraldatud välisvõrgu aadressivahemikest ja sisevõrguaadresse saab kasutada ainult lokaalses kohtvõrgus ning üle avaliku võrgu neid aadresse ei marsruudita.

IPv6 pakub lahenduse IPv4 aadresside nappusele kuna IPv6 aadress on 128 bitine. Kujundlikult on IPv6 aadressiruum nii suur, et sellest jätkub ligi miljon aadressi igale ruutsentimeetrile maakera pinnal. IPv6 aadressi muud eelised on kompaktne päis - see on vaid kaks korda suurem kui IPv4 päis aga samas on aadressid neli korda pikemad. Saavutatud on see kokkuhoid nii, et päisest on välja jäetud kõik valikulised väljad ja need saab lisada laienduspäisetena. IPv6 puhul on aadresside konfigureerimine täielikult automatiseeritud ja aadresse on reeglina mitu ühe liidese kohta. IPv6 aadressiruumi hierarhiline ülesehitus on efektiivne ja lihtsustab marsruutimist ning marsruutimistabelid on kompaktsemad. Protokollis on sisseehitatud turvalisuse toetus, mis võimaldab andmepakettide krüpteerimist ja signeerimist.

Infot lõppseadme IP aadressi konfiguratsiooni kohta saab erinevate utiliitide abil. Näiteks on Windows'is selline utiliit ipconfig ja Linux'is ifconfig.