Analoogsignaale saab muundada digitaalseks ja vastupidi. Analoogsignaali muundamiseks digitaalseks kasutatakse diskreetimist, mille puhul mõõdetakse analoogsignaali väärtust teatud ajaintervallide tagant ja saadud diskreetide jada moodustab digitaalse signaali. Numbriline esitus (digitaalne) saadakse analoogsignaalist, kui diskreeditakse nii ajaline muutuja (sampling) kui signaali väärtus (kvantimine). Kvantimisega määratakse ära diskreeditud signaali bitisügavus ehk mitme bitine on iga salvestatud väärtus.

Joonis 3‑4. Analoogsignaali diskreetimine

Mida kõrgem on diskreetimissagedus, seda täpsemalt on analoogsignaal digitaalsel kujul esitatud ja seda täpsemalt saab selle analoogkujule taastada. Diskreetimissagedus peab olema
vähemalt 2x kõrgem kui analoogsignaali sagedus, et analoogsignaal oleks taastatav ilma märgatavate kadudeta. Näiteks heli digitaalne ülekandmine sai alguse CD (Compact Disk) kasutuselevõtuga. Muusikaplaatide tootmisel digitaliseeriti heli diskreetimissagedusega 44 kHz, mis on ligikaudu 2 korda kõrgem maksimaalsest heli sagedusest.
Digitaalsignaali muundamisel analoogseks tuletatakse kahe diskreedi vaheline analoogsignaali tase mingi aproksimeerimismeetodiga, näiteks ühendades järjestikused diskreetsed väärtused lineaarselt.
Signaali muundamine on alati seotud kadudega.