Arvutivõrk (edaspidi võrk) on grupp omavahel ühendatud arvuteid ressursside (failid, printerid, jne.) ja/või teenuste jagamiseks. Võrguühenduse loomise komponendid on ühelt poolt riistvara (arvutid, võrgumeediumid) ja teiselt poolt tarkvara, mis võimaldab luua arvutitevahelise ühenduse. Võrk laiemas mõistes on telekommunikatsioonivõrk - platvorm, mis võimaldab rahuldada side kasutajate rakenduslikke vajadusi, pakkudes toetatavaid teenuseid vastavalt igaühe loogikale; võrgu infrastruktuur edastab kasutaja informatsiooni ja kontrollinfo, mis on vajalik side teostamiseks. Võrku iseloomustab võrgutopoloogia, mis on mudel telekommunikatsioonivõrgu ja selle funktsionaalsete elementide kirjeldamiseks. Võrgu topoloogia jaguneb omakorda loogiliseks topoloogiaks ja füüsiliseks topoloogiaks. Loogiline topoloogia on seotud võrgu protokollidega ja kirjeldab kuidas andmed üle võrgu liiguvad. Näiteks on loogiline arvutivõrk määratletud võrguseadmete IP aadressidega. Füüsiline topoloogia kirjeldab võrgu füüsilist struktuuri ehk seda kuidas seadmed on võrgus reaalselt omavahel ühendatud kaablite kaudu andmete ülekandmiseks.
Vastavalt võrgu topoloogialisele konfiguratsioonile on võimalik eristada:

• punkt-punkt võrk (Point to Point): iga sõlmede paar on ühendatud vähemalt ühe ülekandelingiga, mis on sellele ette nähtud; lisaks iga võrguseade peab olema sõlmega liidestatud;
• levivõrk: üks ühenduskanal on jagatud kõigi võrgu terminaalide vahel; vastavalt definitsioonile on kahe võrgu terminaali vahel vahetatav andmevoog ligipääsetav ka kõigile teistele võrgu terminaalidele.

Side aluseks on infot kandva signaali edastamine. Informatsioon esitatakse signaali füüsiliste parameetrite mõõdetavate variatsioonidena. Ka inimese hääl ei ole muud kui akustiline signaal, mis varieerub sageduses ja amplituudis ja kannab infot heli kaudu.

Joonis 3‑1. Analoogsignaal muutub nii ajas kui amplituudis

Joonis 3‑2. Digitaalsignaal on kaheseisundiline pingetasemete järgnevus ajas, mis kannab väärtust 0 või 1

Enim kasutatav vahend side loomiseks on elektromagnetlainete kasutamine. Viimaseid on võimalik moduleerida nii sageduses kui amplituudis ja signaali vastuvõtja saab eraldada informatsiooni mõõtes vastavat parameetrit.

Joonis 3‑3. Info kodeerimine kasutades amplituud- ja sagedusmodulatsiooni (Allikas: Learning Materials for EUCIP)