Arvutisüsteemid võivad väga erineda sõltuvalt kasutusotstarbest.

Personaalarvuti on mõeldud kasutamiseks kas kodus või kontoris. Personaalarvuteid võib olla väga erineva suurusega ja funktsionaalsusega, vastavalt sellele, mis otstarbeks arvutit peamiselt kasutatakse. Näiteks arvutimänguri arvuti peab olema reeglina konfigureeritud suure mälumahu ja võimsa graafikakaardiga ja tavaliselt on see ka suuremas korpuses, et pakkuda võimsale konfiguratsioonile paremat jahutust.

 

Joonis 1‑13. Arvutimänguri jaoks konfigureeritud arvuti tornkorpuses

Kontoritööks vajalik arvuti võib olla hästi väikeste mõõtmetega, kuna jooksvaks kontoritööks ei ole vaja võimsaid komponente ega jahutust. Kontoriarvuti võib tänapäeval olla realiseeritud ka terminalina, mis vahendab kasutaja tegevusi serverisse ja kuvab ekraanile tulemust aga kogu töö teeb ära serverarvuti protsessor, millega terminal on pidevas ühenduses. Suurepäraselt sobib kontoritöö tegemiseks ka näiteks mobiilne arvuti. Viimane sisaldab akut ja seda saab lihtsasti võtta kaasa reisile, et olla ühenduses enda ettevõtte või koduvõrguga ka töölt või kodust eemal viibides. Mobiilne arvuti võib olla kas tahvelarvuti (Tablet), sülearvuti (Laptop) või pihuarvuti (Palmtop, PDA, jne.).

Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. Serverarvuti omadusteks on võimalus jälgida erinevate riistvaramoodulite tervislikku seisundit ja teavitada süsteemiadministraatorit kohe kui mingi komponendiga veaolukord avaldub. Kaasaja serverilahendused ei saa üle ega ümber virtualiseerimisest. See aeg, kus iga teenuse jaoks oli eraldi füüsiline server on möödas ja kaasaegsed virtualiseerimiskeskkonnad võimaldavad käivitada ühel füüsilisel serverarvutil kümneid virtuaalseid servereid. Selline lähenemine aitab oluliselt paremini ära kasutada serverarvuti ressursid, vähendab energiakulu, lihtsustab andmete varundamist ja erinevate serverite transportimist ühelt füüsiliselt masinalt teisele, kuna virtuaalse serveri puhul on vaja serveri transportimiseks üle kanda vaid üks fail arvuti kõvakettalt teise arvutisse.