Teksti vormindamine

Info edastamisel on kõige tähtsam teate tekst. Sellepärast omab teksti väljanägemine ja selle loetavus samuti erilist tähtsust. Teksti loetavus sõltub paljudest faktoritest, nagu

• kirjatüüp,
• kirja suurus,
• rõhutamine.

Font (kirjatüüp)

Tähtis on teada, et kirjatüüpe on kahte liiki - proportsionaalsed (proportional font sizes) ja fikseeritud laiusega (fixed font sizes).

Fikseeritud laiusega kirjatüübis eraldatakse igale märgile ühesugune ruum, sõltumata selle enda laiusest. Nii võtavad tähed I ja M ühepalju ruumi. Selliseid kirjatüüpe kasutati kirjutusmasinatel.

Proportsionaalne font arvestab märgi suurust. Sellises fondis on täht I umbes kolm korda kitsam kui M. Enamik tekstidest, ka antud tekst, on kirjutatud just sellist tüüpi fondiga.

Fontide liigid

Serif - Selle liigi fontide märgid omavad otstes sälke (šeriife). Lühikesed horisontaalsed kriipsud ühendavad visuaalselt tähti, kergendades lugemist. Sellised fondid on paberilt paremini loetavad ja sellepärast on kasutusel rohkem trükistes. Liigi esindajad on näiteks fondid Times New Roman ja Garamond.

Sans Serif - Selle liigi fondid sälke ei kasuta. Tekste on lihtsam lugeda kuvari ekraanilt või muudelt väiksema resolutsiooniga elektronkandjatelt, sellepärast kasutatakse neid rohkem veebilehekülgedel ja esitlustes. Antud liiki kuuluvad fondid Arial, Tahoma, Verdana, Helvetica.

Joonis 4-26. Seriifidega ja ilma seriifideta fondid. Allikas: http://alexpoole.info/which-are-more-legible-serif-or-sans-serif-typefaces

Script - Selle liigi fondid imiteerivad käsikirja. Tihti kasutatakse neid selleks, et rõhutada dokumendi mitteametlikust: kutsed, õnnitlused, reklaamid. Selliste kirjatüüpide liiga tihe kasutamine ei ole soovitatav, sest need fondid ei ole ladusalt loetavad.

Joonis 4-27. Erinevate fondiperekondade näited. Allikas: http://www.htmlcodetutorial.com/character_famsupp_194.html

Rõhutamine

Selleks, et rõhutada osa tekstist, kasutatakse erinevaid vormindamisvõtteid. Tüüpiline on teksti tegemine poolpaksuks või kaldkirja kasutamine. Harvemini esineb ka allatõmbamine ja suurte tähtede kasutamine.

Kirja suurus

Kirjasuurust mõõdetakse punktides (pt). Üks punkt on võrdne 1/72 tolliga.

Tähtis on meeles pidada, et kirjasuurus mängib suurt rolli. Näiteks kui tekst peab olema trükitud, on selle optimaalne suurus 10 kuni 12 punkti. Kui tegemist on esitluse tekstiga, ei tohi selle suurus olla alla 18 punkti (suurus on vahemikus 18 kuni 72 punkti).

Veebilehel on hea tava määrata erinevad kirja suurused proportsionaalse mõõtühikuga (%). Näiteks 80% või 120%. Sellistel juhtudel kuvab brauser kirja väiksemalt või suuremalt võrreldes brauseri vaikeväärtusega. Selline kirja suuruse määramine jätab kasutajale vaba võimaluse reguleerida teksti suurust vastavalt oma nägemise võimekusele ja lugemise mugavusele.

Teksti kujutamine veebis

Veebilehe teksti vormindamisel tuleb arvestada probleemidega, mis võivad kerkida lehekülje avamisel brauseriga. Erinevatel kuvaritel võib muutuda fondi suurus ja samanimelised fondid võivad omada erinevat väljanägemist. Peab arvestama ka võimalusega, et veebilehel kasutatav font ei ole lehe külastaja arvutis installeeritud. Siis näeb külastaja vaikimisi seadistatud fondiga teksti. Sellepärast põhiteksti vormindamisel on soovitav kasutada standardfonte, mis on kõikides arvutites olemas. Pealkirjade, nuppude ja üksikute elementide vormindamisel võib teisendada teksti graafilisse kujusse. Siis võib kasutada suvalist fonti.

Teksti lugemine ekraanilt on keerulisem kui paberkandjalt, mistõttu on tähtis kasutada erinevaid teksti struktureerimise meetodeid: tühi ruum, suurem kiri, suuremad reavahed.