D.4 Kvaasi- ja semitangentsiaalsed momendid

Kvaasi-7.1 ja semitangentsiaalse7.2 momendi mõistet [Kre09, lk 59] kasutatakse lõplike pöörete puhul lõplike elementide meetodis [GS94], [YM86].

Kvaasitangentsiaalne moment
Vaatleme kvaasitangentsiaalse momendi rakendust (jn D.6 a). Võtame kasutusele jäiga jõuõla, mis on risti varda teljega. Jõuõla suuna määrb ühikvektora $ l$. Rakendame varda ristlõikesse jõupaari $ M_{o}\mathbf{{k}}$.

$\displaystyle \mathbf{{M}}_{o} = \mathbf{{l}}\times M_{o}\mathbf{{k}} = M_{o}\mathbf{{m}}$     (D.24)

kus ühikvektorid $ \mathbf{{k}}$ ja $ \mathbf{{m}}$ on risti.

Joonis D.6. Kvaasi- ja semitangentsiaalsed momendid
\includegraphics[width=87mm]{joonised/KvaasiTan1.eps}

Rakendame varda otsa väikese pöörde $ \vec{\varphi}$. Uueks jõuõlaks saab

$\displaystyle \mathbf{{l}^{\ast}} = \mathbf{{l}} + \vec{\varphi}{\hspace*{2pt}\times\hspace*{2pt}}\mathbf{{l}}$     (D.25)

ning uueks momendiks
$\displaystyle \mathbf{{M}^{q}} = \mathbf{{l}}{\hspace*{2pt}\times\hspace*{2pt}}M_{o}\mathbf{{k}}$     (D.26)

Momendi juurdekasv
$\displaystyle \mathbf{{M}^{q}_{\Delta}} = \mathbf{{M}^{q}} - \mathbf{{M}_{o}} =...
...2pt}\times\hspace*{2pt}}
\mathbf{{l}}\right){\times\hspace*{2pt}}\mathbf{{k}} =$      
$\displaystyle = M_{o}\left(\vec{\varphi}\cdot\mathbf{{k}}\right)
\mathbf{{l}}$     (D.27)

Ülemine indeks $ q$ osutab siin kvaasitangentsiaalsele momendile.

Semitangentsiaalne moment
Vaatleme semitangentsiaalse momendi rakendust (jn D.6 b), kus momendil on kaks teineteisega risti olevat jõuõlga. Rakendatav moment

$\displaystyle \mathbf{{M}_{o}} = \mathbf{{l}}{\hspace*{2pt}\times\hspace*{2pt}}...
...space*{2pt}\times\hspace*{2pt}}\frac{1}{2}M_{o}\mathbf{{l}} =
M_{o}\mathbf{{m}}$     (D.28)

on sama suur kui kvaasitangentsiaalne moment (D.24).

Rakendame varda otsa pöörde $ \vec{\varphi}$, jättes momendid $ \frac{1}{2}M_{o}\mathbf{{l}}$ ja $ \frac{1}{2}M_{o}\mathbf{{k}}$ konstantseks. Jõuõlg (vektor) $ \mathbf{{k}}$ muutub nii nagu $ \mathbf{{l}}$ (D.25):

$\displaystyle \mathbf{{k}^{\ast}} = \mathbf{{k}} + \vec{\varphi}{\hspace*{2pt}\times\hspace*{2pt}}
\mathbf{{k}}$     (D.29)

Semitangentsiaalse momendi juurdekasv
$\displaystyle \mathbf{{M}^{s}_{\Delta}} = \mathbf{{l}^{\ast}}{\hspace*{2pt}\tim...
...space*{2pt}\times\hspace*{2pt}}\frac{1}{2}
M_{o}\mathbf{{l}} - \mathbf{{M}_{o}}$     (D.30)

Asetades $ \mathbf{{l}}$, $ \mathbf{{k}}$ ja $ \mathbf{{M}_{o}}$ avaldised (D.25), (D.29), (D.28) võrrandisse (D.30), saame
$\displaystyle \mathbf{{M}^{s}_{\Delta}} = \frac{1}{2}M_{o}\left[\left(\vec{
\va...
...} = \frac{1}{2}\vec{\varphi}{\hspace*{2pt}\times\hspace*{2pt}}
\mathbf{{M}_{o}}$     (D.31)

Ülemine indeks $ s$ osutab siin semitangentsiaalsele momendile.

Jälgiva momendi 7.3 (ingl follower moment) juurdekasv

$\displaystyle \mathbf{{M}^{f}_{\Delta}} = \vec{\varphi}{\hspace*{2pt}\times\hspace*{2pt}}
\mathbf{{M}_{o}}$     (D.32)

Semitangentsiaalset momenti võib vaadelda kui fikseeritud momendi ja jälgiva momendi keskmist väärtust [ABD79] (jn D.7).

Joonis D.7. Jälgiv ja semitangentsiaalne moment
\includegraphics[width=98mm]{joonised/KvaasiTan2.eps}

Joonisel:

(b)
telgmoment $ \mathbf{{M}}$ – moment ümber fikseeritud telje Lagrange'i koordinaatides;
(c)
jälgiv moment $ \mathbf{{M}^{f}}$ – moment kaasaliikuvates Lagrange'i koordinaatides;
(d)
semitangentsiaalne moment $ \mathbf{{M}^{s}}$ – momentide $ \mathbf{{M}}$, $ \mathbf{{M}^{f}}$ aritmeetiline keskmine:
$\displaystyle \mathbf{{M}^{s}} = \frac{1}{2}\mathbf{{M}} +
\mathbf{{M}^{f}}$     (D.33)

andres
2016-04-14