D.4 Kvaasi- ja semitangentsiaalsed momendid
Kvaasi-7.1 ja semitangentsiaalse7.2 momendi mõistet [Kre09, lk 59] kasutatakse lõplike pöörete puhul lõplike elementide meetodis [GS94], [YM86].
Kvaasitangentsiaalne moment
Vaatleme kvaasitangentsiaalse momendi rakendust (jn D.6 a). Võtame kasutusele jäiga jõuõla,
mis on risti varda teljega. Jõuõla suuna määrb ühikvektora
. Rakendame varda ristlõikesse jõupaari
.
 |
|
|
(D.24) |
kus ühikvektorid
ja
on risti.
Joonis D.6.
Kvaasi- ja semitangentsiaalsed momendid
![\includegraphics[width=87mm]{joonised/KvaasiTan1.eps}](imgLsD1172.png) |
|
Rakendame varda otsa väikese pöörde
. Uueks jõuõlaks saab
 |
|
|
(D.25) |
ning uueks momendiks
 |
|
|
(D.26) |
Momendi juurdekasv
 |
|
|
|
 |
|
|
(D.27) |
Ülemine indeks
osutab siin kvaasitangentsiaalsele momendile.
Semitangentsiaalne moment
Vaatleme semitangentsiaalse momendi
rakendust (jn D.6 b), kus
momendil on kaks teineteisega risti olevat jõuõlga.
Rakendatav moment
 |
|
|
(D.28) |
on sama suur kui kvaasitangentsiaalne moment (D.24).
Rakendame varda otsa pöörde
, jättes momendid
ja
konstantseks. Jõuõlg (vektor)
muutub nii nagu
(D.25):
 |
|
|
(D.29) |
Semitangentsiaalse momendi juurdekasv
 |
|
|
(D.30) |
Asetades
,
ja
avaldised (D.25), (D.29), (D.28) võrrandisse
(D.30), saame
 |
|
|
(D.31) |
Ülemine indeks
osutab siin semitangentsiaalsele momendile.
Jälgiva momendi 7.3 (ingl follower moment) juurdekasv
 |
|
|
(D.32) |
Semitangentsiaalset momenti võib vaadelda kui fikseeritud momendi ja
jälgiva momendi keskmist väärtust [ABD79] (jn D.7).
Joonis D.7.
Jälgiv ja semitangentsiaalne moment
![\includegraphics[width=98mm]{joonised/KvaasiTan2.eps}](imgLsD1187.png) |
|
Joonisel:
- (b)
- telgmoment
– moment ümber fikseeritud telje Lagrange'i koordinaatides;
- (c)
- jälgiv moment
– moment kaasaliikuvates Lagrange'i koordinaatides;
- (d)
- semitangentsiaalne moment
– momentide
,
aritmeetiline keskmine:
 |
|
|
(D.33) |
andres
2016-04-14