D.3 Jäiga keha pööre

Kinnispunkti ümber liikuva jäiga keha (jn D.3) asendi määramiseks kasutatakse Euleri nurki $ \theta$, $ \psi$ ja $ \varphi$ [LR71]. Vaatleme üldist (globaalset) Cartesiuse ristkoordinaadistikku $ X$, $ Y$, $ Z$ ja kohalikku (lokaalset) ristkoordinaadistikku $ X^{\ast}$, $ Y^{\ast}$, $ Z^{\ast}$, mis on seotud jäiga kehaga. Tasandite $ OXY$ ja $ OX^{\ast}Y^{\ast}$ lõikejoont $ OK$ nimetatakse sõlmjooneks. Positiivse suuna sõlmjoonel määrame nii, et pöördel $ Z$-teljelt $ Z^{\ast}$-teljele väiksemat nurka $ \theta$ mööda tekiks parema käe teljestik.

Joonis D.3. Euleri nurgad
\includegraphics[width=80mm]{joonised/EuleriNurgad1.eps}

Euleri nurkade jaoks on kasutusele võetud erinimetused, mis on pärit astronoomiast. Nii nimetatakse nurka $ \theta$ nutatsiooninurgaks, nurka $ \psi$ pretsessiooninurgaks ja nurka $ \varphi$ omapöördenurgaks. Analoogilised nimetused on ka telgedel, mille ümber nimetatud pöörded toimuvad: $ Z$-telge nimetatakse pretsessiooniteljeks, sõlmjoont $ OK$ nutatsiooniteljeks ja $ Z^{\ast}$-telge omapöörlemisteljeks.


Joonis D.4. Pöördenurkade mittekonservatiivsus fikseeritud telgede suhtes
\includegraphics[width=115mm]{joonised/EuleriNurgad2.eps}


Lineaarses paindeteoorias vaadeldakse pöördenurki fikseeritud telgede suhtes. Näitame, et suurte (lõplike) pöördenurkade puhul ei kehti pöörete kommutatiivsus. Võrdleme joonisel D.4 näidatud pöördeid x- ja y-telje ümber. Joonisel D.4 a teeme pöörded $ \varphi = 1/2\pi$ ja $ \chi = 1/2\pi$ ümber y- ja x-telje, joonisel D.4 b pöörded $ \chi = 1/2\pi$ ja $ \varphi = 1/2\pi$ ümber x- ja y-telje. Pöörete algasendid on samad, lõppasendid aga erinevad, seega pöörded ümber fikseeritud telgede ei ole vahetatavad, kommutatiivsed [Arg82].


Joonis D.5. Momentide mittekonservatiivsus fikseeritud telgede suhtes
\includegraphics[width=115mm]{joonised/EuleriNurgad3.eps}

Edasi vaatleme jäika keha, millele mõjub moment y-telje suhtes (jn D.5 a). Pöördel $ \varphi$ ümber y-telje teeb moment $ M$ positiivset tööd $ W_{\varphi} = \pi M$. Jäiga keha sama lõppasendi (jn D.5 b) saame pööretega $ \chi$ ja $ \psi$ ümber x- ja z-telje. Viimati vaadeldud pööretel moment $ M$ tööd ei tee, s.t $ W_{\chi \psi} = 0$. Nii sõltub töö fikseeritud telgede puhul tee (pöördenurkade) kujust ja on mittekonservatiivne [Zie77].

andres
2016-04-14