,
ja
[LR71]. Vaatleme üldist (globaalset)
Cartesiuse ristkoordinaadistikku
,
,
ja kohalikku (lokaalset) ristkoordinaadistikku
,
,
, mis on seotud jäiga kehaga. Tasandite
ja
lõikejoont
nimetatakse sõlmjooneks. Positiivse suuna sõlmjoonel määrame nii, et pöördel
-teljelt
-teljele väiksemat nurka
mööda tekiks parema käe teljestik.
Euleri nurkade jaoks on kasutusele võetud erinimetused, mis on pärit astronoomiast. Nii nimetatakse
nurka
nutatsiooninurgaks, nurka
pretsessiooninurgaks
ja nurka
omapöördenurgaks. Analoogilised nimetused on ka telgedel, mille
ümber nimetatud pöörded toimuvad:
-telge nimetatakse pretsessiooniteljeks, sõlmjoont
nutatsiooniteljeks ja
-telge omapöörlemisteljeks.
Lineaarses paindeteoorias vaadeldakse pöördenurki fikseeritud telgede suhtes. Näitame, et suurte (lõplike) pöördenurkade puhul ei kehti pöörete kommutatiivsus.
Võrdleme joonisel D.4 näidatud pöördeid x- ja y-telje
ümber. Joonisel D.4 a teeme pöörded
ja
ümber y- ja x-telje, joonisel D.4 b pöörded
ja
ümber x- ja y-telje. Pöörete algasendid on samad,
lõppasendid aga erinevad, seega pöörded ümber fikseeritud telgede ei ole vahetatavad,
kommutatiivsed [Arg82].
Edasi vaatleme jäika keha, millele mõjub moment y-telje suhtes
(jn D.5 a). Pöördel
ümber y-telje teeb moment
positiivset tööd
. Jäiga keha sama lõppasendi (jn D.5 b) saame pööretega
ja
ümber x- ja z-telje. Viimati vaadeldud pööretel moment
tööd ei tee, s.t
. Nii sõltub töö fikseeritud telgede puhul tee (pöördenurkade)
kujust ja on mittekonservatiivne [Zie77].
andres