A.2.1 Vereštšagini võte

VereštšaginiA.1 võtet integraali arvutamisel saab kasutada, kui üks epüüridest on lineaarne. Joonisel A.7 kujutatud lineaarse epüüri ordinaadi $ \varphi_{s}$ saab avaldada seosest $ \varphi\left( s\right) = z = s\hspace*{2pt} \tan\alpha$. Integraali teisendame kujule
$\displaystyle I = \int^{b}_{a}f\left( s\right)\varphi\left( s\right)\mathrm{d}s =
\tan\alpha\int^{b}_{a}s\hspace*{2pt} f\left( s\right)\mathrm{d}s$     (A.11)

Epüüri $ f\left( s\right)$ staatiline moment telje $ OO^{\ast}$ suhtes
$\displaystyle \Omega\hspace*{2pt} s_{c} = \int^{b}_{a}s\hspace*{2pt} f\left( s\right)\mathrm{d}s$     (A.12)

Joonis A.7. Vereštšagini võte
\includegraphics[width=120mm]{joonised/versaginSec.eps}

Integraalis (A.11) asendame $ \int^{b}_{a}s\hspace*{2pt} f\left( s\right)\mathrm{d}s$ avaldisega (A.12). Jooniselt A.7 näeme, et $ s_{c}\hspace*{2pt} \tan\alpha$ = $ z_{c}$, kus $ z_{c}$ on lineaarselt muutuvas epüüris $ \varphi\left( s\right)$ epüüri $ f\left( s\right)$ pindala $ \Omega$ raskuskeskme kohal olev ordinaat. Eelnenut arvesse võttes avaldame integraali (A.11) järgmiselt:

$\displaystyle I = \int^{b}_{a}f\left( s\right)\varphi\left( s\right)\mathrm{d}s = \Omega\hspace*{2pt} z_{c}$     (A.13)

Joonis A.8. Epüüride pindalad
l0.6
\includegraphics[width=0.58\textwidth]{joonised/eppinal.eps}

Seega on epüüride $ \varphi\left( s\right)$, $ f\left( s\right)$ ordinaatide korrutise integraal lõigul $ \left[ a, b \right]$ võrdne korrutisega, mille üheks teguriks on epüüri pindala $ \Omega$ ja teiseks teguriks lineaarselt muutuvas epüüris ordinaat $ z_{c}$, mis on kohakuti pindala $ \Omega$ raskuskeskmega (jn A.7). Korrutis $ \Omega\hspace*{2pt} z_{c}$ on positiivne, kui koormusest põhjustatud epüür $ f\left( s\right)$ ja ordinaat $ z_{c}$ on sama märgiga. Joonisel A.8 on näidatud lihtsate epüüride pindalad ja nende raskuskeskmete kaugused. Epüüri raskuskeskme arvutamise asemel on lihtsam kasutada Simpsoni valemit.

andres
2016-04-13