Programmide kogum, mis üritab ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms. Moodsamad viirusetõrjujad võitlevad lisaks veel reklaamvara, rootkittide, klahvinuhkide ja identiteedivarguskatsete vastu. Komplekssemad viirusetõrjelahendused võivad lisaks veel sisaldada tulemüüri, spämmifiltrit ja varundusmootorit.

Tavaliselt kontrollib viirusetõrje arvutis käimasolevaid protsesse ning mälus ja kõvakettal olevaid ja veebist allatõmmatavaid või elektronkirjadega saabuvaid faile, võrreldes neid varem teadaoleva pahavara koodinäidistega. Kui mõni osa kontrollitavast koodist sarnaneb viirusedefinitsioonis oleva näidisega, püüab viirusetõrje nakatunud osa eemaldada, kui see aga ei õnnestu, paigutatakse nakatunud fail karantiinikausta või kustutatakse.

Niimoodi õnnestub avastada selline pahavara, mis on juba kusagilt mujalt kinni püütud, kindlaks tehtud ja viirusedefinitsioonidesse lisatud. See tähendab, et arvutisse installeeritud viirusetõrje oskab teid kaitsta ainult selle pahavara eest, mis oli teada tarkvara pakendamise hetkel, ehk siis suurema osa viirusetõrjelahenduste loojate tööst ei moodusta mitte viirusetõrjetarkvara loomine, müük ja pakendamine, vaid maailmas ringiliikuva pahavara leidmine, kirjeldamine ja viirusedefinitsioonide täienduste kättesaadavaks muutmine. See kajastub ka tasuliste viirusetõrjelahenduste hinnapoliitikas - programmi enda võite teinekord võrgust alla laadida suisa tasuta, tasuda tuleb aga õiguse eest saada pidevalt uuendusi.

Paljud viirusetõrjed üritavad kasutajat kaitsta ka niisuguse pahavara eest, mida veel avastatud ja kirjeldatud ei ole. Selleks võidakse jälgida programmide käitumist ning kui mõni programm üritab muuta teise rakendusprogrammi koodi (mis on viirustele väga iseloomulik), alarmeeritakse kasutajat. Kuna niisugune hoiatussüsteem annab aga liiga palju valeteateid, kasutatakse seda üha vähem. Seevastu kasutatakse pigem lubatud programmide listi, seda eriti turvakriitilisemates arvutivõrkudes. See tähendab, et arvutites lastakse toimetada ainult administraatori poolt eelnevalt defineeritud programmidel ja täiendustel ning kõik ülejäänud tõkestatakse.

Tasulistest viirusetõrjekomplektidest on Eestis levinumad F-Secure, Kaspersky, Nod32, McAfee, Nortoni ja Trend Micro tooted, mujal maailmas ka veel BitDefender, DrWeb, Norman, Panda, Prevx ja Sophos. Tasuta versioone pakuvad AVG, Avast! ja ClamWin.

Viirusetõrjeprogrammid on kõige efektiivsemad siis, kui nad on kogu aeg töös, isegi kui see mõjub pärssivalt arvuti jõudlusele ja kui nende viirusedefinitsioonid on kogu aeg värsked.