2.2.2 Andmevarguse liigid ja kuidas nad töötavad

Reklaamvara (adware) tuleb teie arvutisse tavaliselt mõne teise rakenduse tasuta kaasaandena ning parimal juhul on ainult veidi tüütu, näidates reklaame ja plõksides lahti hüpikaknaid. Vastikum reklaamvara installeerub teie arvutisse ilma selleks eelnevalt nõusolekut küsimata ning võib näiteks asendada brauseri avalehe mõne oma reklaamkliendi omaga, koguda informatsiooni teie surfamisharjumuste kohta ja edastada seda oma loojaile. Pahatihti võib reklaamvara tekitada tõsist tüli juhul, kui soovite seda oma arvutist eemaldada, nii et puhas install võib olla kiireim ja lihtsaim võimalus reklaamvarast lahti saada.
Mõned iseenesest toreda ja kasuliku programmi autorid jagavad oma reklaamvara sisaldavat versiooni tasuta, et kasutajad saaksid selle toreduses ise veenduda ning oleksid reklaamakendest lahtisaamise nimel nõus ostma programmi reklaamivaba versiooni. Hallipoolse reklaamvara ning nuhkvaramaigulise reklaamvara vaheline piir jookseb sealt, kus kasutajale hakatakse reklaami näitama vastavalt tema oma arvutis tehtud toimetamiste jälgimise põhjal välja selgitatud surfamisharjumustele.
Viirustõrje saab reklaamvarast tavaliselt hõlpsasti lahti, probleem tekib siis, kui reklaamvara installeeritakse koos mõne seesuguse programmiga, mida te ise kangesti kasutada soovite. Niisugune reklaamvara on nõus ka tavavahenditega arvutist lahkuma, kuid ainult koos soovitud programmiga. Kui te siiski otsustate mõlemad koos arvutisse jätta, ei saa ka viirustõrje teid aidata - reeglina need ei kustuta kasutaja enda installeeritud programme. Targem oleks siiski niisugusest reklaamvarast loobuda ja kasutada mõnd teist sama funktsionaalsusega, kuid reklaamivaba programmipaketti.
Nuhkvara (spyware) on pahavara liik, mis paigaldatakse arvutisse ilma selle kasutaja teadmata ning on mõeldud tema tegevuste ja isikuandmete jälgimiseks ning arvuti kontrollimiseks. Nuhkvara võib jälgida kasutaja veebisurfamisharjumusi, aga ka salvestada paroole, klahvivajutusi ja ekraanipilte. Mõnikord paigaldab nuhkvara arvutisse lisaprogramme, suunab ümber veebiliiklust kas siis pahavara või reklaami allalaadimiseks, vahetab ära veebibrauseri avalehe ning kahjustab arvutisse paigaldatud teisi programme ja internetiühendust. 2005. aastal tehtud uuringu kohaselt leidus 62 %-s personaalarvuteis nuhkvara, kusjuures 92% arvutite omanikest ei teadnud selle olemasolust midagi.
Tavaliselt tuleb nuhkvara kaasa mõne huvitava programmi või programmilaienduspaketiga. Eestis näiteks on nuhkvara tiritud alla koos mõningate P2P-failijagamisprogrammide, divx-formaadis filmide vaatamiseks vajalike koodekite või Messengeri lisaemotikonidega. Tuntumad nuhkijad on CoolWebSearch, Zango, Zlob ja Internet Optimizer.
Enamikul kaasaegsetel viirustõrjekomplektidel on kaasas ka nuhkvaravastane kaitse, kuid tõhusat abi pakub ka spetsiaaltarkvara - AdAware, Spybot, Windows Defender.
Mõnikord aga ronib nuhkvara teie arvutisse just viirustõrje sildi all. Näiteks võite klikkida bännerit, mis lubab teie
arvutit kontrollida nuhkvara suhtes. Allalaetav tarkvara leiabki igasugu
koledat nuhkvara ning raporteerib ka selle eemaldamisest, kuid tegelikult asub
ise teie toimetamisi jälgima. Sestap tasub usaldada pigem tuntud tootjate
nuhkvaratõrjet.
Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse
küberkurjategijate poolt kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui
pahaaimamatud omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi
teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse
all vastu ei pea, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni, nakatab
uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Kontrolli alla saamiseks rünnatakse
arvutit kas mõne turvaaugu kaudu (eriti kui arvutis on vananenud ja paikamata
tarkvara), sagedamini aga pahavara abil, mis satub teie arvutisse kas kiirsuhtlusprogrammi või
elektronposti kaudu või siis kuritahtlikke veebilehti külastades. Kui
operatsioonisüsteemil on sisse lülitatud mingisugusedki turvaseaded, vajab
pahavara arvutisse installeerumiseks tavaliselt kasutaja otsest kaasabi, nii et
enne "Yes" või "Ok" nupu vajutamist on alati kasulik lähemalt uurida, millega
nõus ollakse ja vajadusel nõu küsida!.
Botnetti võib kuuluda miljoneid arvuteid, viimasel ajal aga näivad kurjategijad
arvavat, et kõige optimaalsem ja ohutum on pidada väikesi, paarikümnest
tuhandest arvutist koosnevaid botnette, millest aga täpse rünnaku jaoks piisab
täiesti. Sellest hoolimata võib mõnda botnetti kuuluda iga neljas 600 miljonist
internetti ühendatud arvutist
Klaviatuurivajutuste salvestaja (key-logger) on seade, mis monitoorib igat kasutaja klaviatuurivajutust arvutil. Riistvaraline key-logger on väike patareisuurune seade, mis paigaldatakse klaviatuuri ja arvuti vahele. Kuna seade sarnaneb tavalisele klaviatuuri pistikule, on suhteliselt kerge seda paigaldada ja kasutaja käitumist jälgida. Seade salvestab iga kasutaja poolt tehtava klahvivajutuse oma miniatuursele andmekandjale. Hiljem võib seadme paigaldaja sel viisil kogutud informatsioonile ligi pääseda. Tarkvaraline key-logger ei nõua ka otseselt füüsilist juurdepääsu kasutaja arvutile, jälgimiseks saab internetist alla laadida nuhkvara ja panna see toimima nn Trooja hobusena. Key-logger programm salvestab iga kasutaja klahvivajutuse ja uuendab informatsiooni perioodiliselt üle interneti, kus iganes see programm on installeeritud.
Väljahelistajad (dialers) on pahavara liik, mis muudab arvuti sissehelistamisteenuse seadeid. Tavaliselt nii, et eelnevalt seadistatud internetiühenduse pakkuja asemel helistatakse mõnele kõrge minutitariifiga numbrile, mille pealt küberkurjam saab oma protsendi. Helistajad olid levinud kümmekond aastat tagasi, kuid püsiühenduste valdavaks muutumisel on jäänud haruldaseks. Uus helistamispahavara laine ähvardab neid, kes ühenduvad internetti mobiiltelefoniga.
Otseselt tavakasutajaid kahjustavate helistajate kõrval on häkkerid kasutanud ka programme, mis helistavad läbi teatud numbrivahemiku, et leida mitteavalikel numbritel vastavaid modemeid, fakse või muid võrguteenuseid. Eraldi kategooria on helistamistarkvara, mida kasutatakse selleks, et raadiomängudes paremini telefoniliinile pääseda.