Nii nagu igas elektriseadme korral peavad olema ka IT-tehnika toiteseadmed vastama üldise elektriohutuse nõuetele. Elektrilöögi saamise võimalus peab olema välistatud ja kasutajad peavad võtma tarvitusele täiendavad meetmed (maandused, antistaatilised vaibad kontori põrandal, erivarustus hoolduse töökohtadel ja tehnikutel) elektrostaatilistest laengutest põhjustatud elektrilöökide vältimiseks. Elektriseadmete rikked võivad olla ka tulekahju põhjustajateks, seetõttu peab tööruumides olema ka vastavad kustutusseadmed (pulber- või süsihappegaasiga kustutid). Lubamatu on kinni katta jahutamist vajavaid osi või teha märjaks pingestatud seadmeid.

Kõige tavapärasem on enne seadmete kasutusse võtmist tutvuda ohutusnõuetega seadme juhendis. Need sisaldavad teavet ohtudest, mida kasutatav seade võib põhjustada ja olulist informatsiooni jäätmete kohta, mis seadme kasutamisel tekivad (kõige tüüpilisem on patarei) ning kuidas neid tuleb utiliseerida. See pole küll otseselt seotud tööohutusega, kuid on väga tähtis keskkonnahoiu seisukohalt. Samuti on oluline teada kuidas tuleb utiliseerida seade, kui tema tööressurss saab moraalselt või füüsiliselt otsa.

Elektroonikaseadmete puhul on mõnikord probleemiks seadmete poolt tekitatav elektromagnetiline kiirgus. Selle kiirguse mõju inimesele on tõestatud vanemat tüüpi monitorides kasutatavate kineskoopide puhul (ei ole soovitav istuda otse monitori taga). See probleem on ilmselt lähiaastatel kaduv. Palju arutelu on tekitanud mobiiltelefonide (GSM, UMTS jne) ja muude traadita sideseadmete (WiFi, WiMax jne) poolt põhjustatav võimalik mõju. seni ei ole nende madala võimsusega seadmete kahjulik mõju inimestele adekvaatset tõestust leidnud.

Paljud terviseriskid on seotud töötamisega arvutiga, kui selle ees veedetakse suurem osa tööpäevast: pikema aja jooksul võib tekkida nägemise probleeme pidevast pilgu fokuseerimisest lähedal asuvale ekraanile. Probleemi vältimiseks peab korraldama oma tööaega õigesti. Kui nägemishäired on tekkinud on tööandjal seadusega ette nähtud võimalus kompenseerida teatud ravikulud (näit. prillide ost);

nägemishäiretest tingitud teisesed efektid võivad mitmete halbade tingimuste kokkulangemisel ilmneda pikaajalisel kiirelt liikuvate piltide kontsentreeritud jälgimisel (videomängud). Niisugusteks nähtudeks võivad olla peapööritused ja muud koordinatsiooni häired.

Ohtlikud on ka valed või ebamugavad tööasendid, mis võivad tekitada lihaste ja luude vaevusi. Esmaseks abinõuks niisugusel puhul on asendi korrigeerimine, Selleks on hea kasutada kaasaegseid toole, jalatugesid, reguleeritavat töölauda ja muid erivahendeid ning kindlasti töörežiimi korraldamine nii, et aegajalt tekiks vajadus püsti tõusta ja ennast liigutada.

Selleks et, tagada õige riskide maandamine ja olukorra hindamine on välja töötatud mitmeid hindamise tehnikaid.

Eestis on koostatud vastavad juhised Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni poolt.

Niisugusteks dokumentideks on:

• Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 15.novembri 2000.a määrus nr362 (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72421)
• Mida peab teadma kuvariga töötamisel; Tööinspektsioon 2002, (http://www.ti.ee/public/files/Arvuti.pdf)

Lääne-Euroopas tuntaks neid tehnikaid kui Digital Screen Equipment assessment ja Portable Appliance Testing, mille käigus tehniline personal hindab kuvaritega ja mobiilsete seadmetega töötamise tingimusi ja kehtestatud reeglitest kinnipidamist.

Üldisemaid töökeskkonna tingimusi peavad jälgima tööandajad ja selleks korraldama pidevalt asjakohaseid auditeid. Nende käigus tuleb kontrollida üldist tööohutuse olukorda, mis ei ole otseselt seotud infotehnoloogiaga:

• iga ehitis, mis on mõeldud tööruumideks peab olema vastavuses kehtestatud nõuetega s.o. olema hooldatud nii, et ei tekiks mingeid ohu võimalusi ja kõik tehnosüsteemid - elektrivarustus, küte, ventilatsioon ja veevärk peavad olema korras;
• tööandja peab tagama tööhügieeni vajalikul tasemel s.o. ruumide mikrokliima peab olema normikohane;
• ohuolukorras tegutsemiseks peavad olema ametiruumide evakuatsiooniteed tähistatud pidevalt põlevate avariilampidega juhuks, kui elektrivarustus peaks katkema, tulekustutussüsteemid (hüdrandid, tuletõkke seinad, automaatkustutid jne.) ja esmaabi vahendid peavad olema töökorras ja komplekteeritud;
• evakuatsiooniplaanid peavad olema pandud nähtavale kohale. Üldiselt näevad ehitusnõuded ette evakuatsiooniteede korrektse planeerimise. Hoonete haldajate kohus on vajalikud trepid ja uksed hoida kasutamiskõlbulikud ohu korral. Vältimatu on korraldada kriisiõppusi, et tõelise ohu korral ei tekiks peataolekut ega paanikat;
• kõige selles eest peab hoolt kandma vastav ametimees.

Allikas: The All-Round IT Professional. Plan Knowledge Area. Irish Computer Society, 2006

Euroopa Liidu tööohutuse ja töötervishoiu alane seadusandlus on põhjendatult väga mahukas. Eesti seadustes on see mitmel pool eri seadustes kirjas.

Olgu siinkohal toodud enamus EL direktiividest ja Eesti õigusaktidest:

Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Vabariigi Valitsuse määrus, RTI, 28.06.2007, 42, 305

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1989L0654:20070627:ET:HTML

• Work Equipment Directive 89/655/EEC

http://osha.europa.eu/en/legislation/directives/workplaces-equipment-signs-personal-protective-equipment/osh-directives/3

• Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord

Vabariigi Valitsuse määrus, RT I 2000, 4, 29

• Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Sotsiaalministri määrus RTL 2001, 35, 468

• Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Vabariigi Valitsuse määrus RT I 2000, 86, 556

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

RT I, 1999, 60, 616

• Töölepingu seadus

RT I 2009, 5, 35

• Võrdse kohtlemise seadus

RT I 2008, 56, 315

• Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

RT I 2000, 38, 234

• Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Vabariigi Valitsuse määrus RT I 2001, 30, 166

• Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas

Sotsiaalministri määrus RTL 2000, 12, 117

• Elektromagnetilise ühilduvuse direktiiv 89/336/EEC

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31989L0336:ET:HTML

• Madalpinge direktiiv 73/23/EEC

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:374:0010:0019:et:PDF

 

Eelpool toodud seadusaktid põhinevad Euroopa Liidu järgmistel direktiividel:

• Workplace Directive 89/654/EEC
• Work Equipment Directive 89/655/EEC
• Personal Protection Equipment Directive 89/656/EEC
• Manual Handling of Loads Directive 90/269/EEC
• Display Screen Equipment Directive 90/270/EEC
• Another Directive agreed in 1991 to cover temporary and fixed-term employees - 91/383/EC
• Pregnant Employees Directive 92/85/EEC
• Children and Young Persons Directive 94/33/EC
• Equal Treatment for Men and Women. Directive 2002/73/EC
• Temporary Workers Directive 91/383/EEC
• Working Time Directive 93/104/EC
• Biological Agents Directive Council Directive 2000/54/EC
• Chemical Agents Directive - 98/24/EC
• Noise Directive - 86/188/EEC
• Ionising Radiation Directive Council Directive 96/29/Euratom
• Safety and/or Health Signs Directive 92/58/EEC
• Machines Directive 98/37/EC
• Liability for Defective Products Directive 85/374/EEC
• Product Safety Directive 92/59/EEC
• Electromagnetic Compatibility Directive 89/336/EEC
• Electrical equipment designed for use with certain voltage limits. Directive 73/23/EEC