Inimühiskond on aegade jooksul välja kujundanud üldised väärtushinnangud, mille alusel otsustatakse oma liikmete käitumise üle. Need väärtused on piirkonniti ja kogukonniti väga erinevad. Ajaloos esmaseks väärtushinnangute kujunemise aluseks on kindlasti vajadus väärtustada tegusid, mis aitavad kogukonda elus hoida ja kestma jääda. Ühiskonna arenedes lisanduvad siia religioossed, majanduslikud, õiguslikud, poliitilised ja muud tegurid.

Hindamise kriteeriumid on alati tingimuslikud ja sõltuvad kultuurist, poliitilisest suunitlusest, religioonist jne. Inimeste tegevust hinnatakse sõltuvalt tegevuskohast, tingimustest ja ümbruskonnast erinevate kriteeriumite alusel, mis võivad viia ka erimeelsuste ja konfliktideni. Sageli ei ole erimeelsuste aluseks seaduserikkumine vaid erinevad moraalsed või poliitilised tõekspidamised s.t. et see, mis on õiguslikult lubatud ei pruugi olla aus ja moraalne. Eestis on niisuguseks näiteks kujunenud sõnamänguline JOKK (kõnekeeles on sellel ka tähendus: lõppenud ebaõnnestumisega, tehtud, valmis) sündroom e. juriidiliselt on kõik korrektne (inglise keeles võiks see olla JOK!)

Infotehnoloogia on kujunenud horisontaalseks s.o. kõiki majandusharusid läbivaks tegevuseks ja seetõttu IT spetsialistide professionaalne tegevus nähtav (kuid kahjuks mitte arusaadav) pea kõigile äri- ja avalikus sektoris tegutsejatele. Viimased on aga väga tihedalt seotud asukohamaa kultuuri, õigusruumi ja sotsiaalse keskkonnaga.

Sõltuvalt kujunenud tavadest võib eetiline rikkumine viia tõsiste tagajärgedeni professionaalses või poliitilises karjääris. Tuntud on siin näited Põhjamaadest poliitikute tagasiastumisest krediitkaartide vale kasutuse puhul ja teiselt poolt tipppoliitikute korruptiivse hõnguga liikumised suurfirmade juhtideks, mis on toonud kaasa vaid teatud maine kahjustuse. Professionaalide kitsamas ringis mõjub eetiline rikkumine reeglina vaid karjäärile. Hindamine toimub sotsiaalsete kokkulepete alusel, mis on varem fikseeritud.

Keskaegsetes tsunftides olid kokku lepitud ka rahalised karistused iga rikkumise eest. Tänapäevaste erialaliitude dokumentides niisuguseid sätteid enam ei ole. On olemas selged eetikakoodeksid erialaliitude liikmetele ja näiteks IT valdkonnas ka laiemale arvtite kasutajaskonnale mõeldud käitumisjuhis, ehk „netikett" (kahjuks eesti keeles laiemale publikule eksitav sõnakasutus).

Kitsamalt võttes on ka iga tööalane meeskond ja organisatsioon kogukond, mille sees kehtivad üldised eetikareeglid.

Iga eetikakoodeks on olemuslikult ühiskonna nende vääruste esiletoomine, mis antud eriala juures kõige vajalikumad ja seega kõige rohkem hinnatumad. Teadmistepõhises ühiskonnas on need kindlasti loovus, sotsiaalne läbisaamine ja kultuuri austamine, õiglus, ausus, turvalisus jne. Erilisel kohal peab seisma ka valmidus pidevaks enesetäienduseks. Laiemalt võttes peab lojaalsus ettevõttele põhinema üldistel väärtusteljärgnevalt on toodud eetikakoodeksi.

Euroopa Kutseliitude Nõukogu (Council of European Professional Informatics Societies, CEPIS) soovitused on järgmised.

Avalike huvide kaitse ja seadusega nõustumine oma erialases töös on:

• ühiskonnas tervise, turvalisuse, elukeskkonna traditsioonide ja kultuuri säilitamine
• kolmandate isikute õiguste tunnustamine ja intellektuaalse omandi kaitse
• üksikisikute ja gruppide õiguse tunnustamine informatsiooni privaatsusele
• asjakohase seadusandluse, kokkulepete ja standardite tundmine ja oma erialases töös nende nõuete järgimine ja tunnustamine võrdselt üldiste inimõigustega ning hoidumine igasugusest tegevusest, mis võiks neid kahjustada
• ühiskonna teavitamine kõigist infotehnoloogia rakendamise mõjudest.

Vastutus tööandja ja klientide ees on:

• erialase töö tegemine tasemel, mis vastab tööandja ja kliendi nõudmistele ning viimaste tähelepanu juhtimine erialaste teadmiste eiramise tagajärgedele
• erialase töö tegemine õigeaegselt ja määratud kulude piires ning tööandja või kliendi varajases informeerimises ebameeldivustest, kui neid nõudeid ei saa täita
• täieliku vastutuse kandmine erialase töö põhimõtteliselt ettearvatavate tagajärgede eest
• kolmandate isikute ahvatlustest ja võimalustest hoidumine tutvustada erialase töö käigus kliendilt saadud äriinformatsiooni.

Kutse väärikus ja eesmärkide tutvustamine seisneb:

• infotehnoloogia eriala väärtuste kaitses ja isiklikus osavõtus infotehnoloogia erialaste standardite arendamisest, kasutamisest ja levitamisest ning eriala head mainet kahjustavatest tegudest hoidumises
• erialaste teadmiste üldisest kõrgemas tasemes ja infotehnoloogia au sees hoidmises ning võimalustpidi erialale kahjulike ja väärate arusaamade ja seisukohtade ümberlükkamises
• erialase arengu austamises ja noorte toetamises pakkudes neile hoolitsust ja tuge infotehnoloogia erialasse tulemisel
• ausas käitumises oma kolleegide ja teiste erialade inimestega ning nende erialast ja üldist mainet kahjustavatest tegudest hoidumises.

Kompetents, eetika ja erapooletus on:

• erialaste kutseoskuste täiustamine ja vastavate infotehnoloogia arengusuundade tutvustamine
• olemasolevatest kõrgemaid oskusi nõudvate ameti/kompetentsi tasemete nõudmisest loobumine
• erialase vastutuse tunnustamine tööle, kaasa arvatud alluvate ja kaaslaste omale;
• ametialase kohalemääramise (edutamise) toetamine, välja arvatud põhjendamatud juhud
• klientide ja osapoolte huvide kokkupõrget põhjustavate olukordade vältimine avades eelnevalt kõigile osapooltele kogu informatsiooni asjaoludest.