Rakendusteks nimetame erinevaid tervikliku funktsionaalsusega IT teenuseid ja infosüsteeme, mis on kasutusel ettevõtte erinevates äriprotsessides. Samas tähenduses kasutatakse tihti kõnekeeles ka termineid tarkvara ja programm.

Sõltuvalt valdkonnast, mille toetamiseks rakendus on mõeldud, saab neid jagada kaheks:

• ärirakendused, s.o. ettevõtte põhitegevust toetavad ärispetsiifilised rakendused (näiteks: tootmise juhtimise infosüsteem, laosüsteemid, logistikarakendus jms), sh universaalsed tugiprotsesse, üldist koostööd jms tegevusi toetavad rakendused (näiteks raamatupidamistarkvara, personaliarvestus, kliendihaldustarkvara, dokumendihaldus jms)
• IT baasrakendused, s.o. IT infrastruktuuri baasteenuseid toetavad rakendused (näiteks viirustõrje, varunduslahendus jms).

Organisatsiooni IT juhtimiseks on oluline omada tervikpilti organisatsiooni äri- ja IT arhitektuurist, s.o. terviklik ülevaade ja kaardistus äriprotsessidest ja neis kasutatavatest IT süsteemidest, nende seostest serveripargi ja muu IT taristuga. Üksnes sellise tervikpildi alusel on võimalik põhjendatult määrata rakenduste ja IT taristu arendusvajadused ning -prioriteedid.

Joonis 4-8. Ettevõtte arhitektuur ja rakenduste koht selles (Autor: Ants Sild, Baltic Computer Systems AS, 2011)

Infotöötluse iseloomu järgi jagunevad rakendused kahte peamisesse gruppi:

• Operatiivsüsteemid (ingl k OLTP - On-line Transactional Processing);
• Analüütilised süsteemid (ingl k OLAP - On-line Analytical Processing).

Operatiivsüsteemides on infotöötluse peamiseks sisuks reaalajas toimuvad kiired transaktsioonid (andmete lisamine, uuendamine, kustutamine). Peamine rõhk on väga kiiretel järjestikulistel andmepäringutel, andmete terviklikkusel paljude kasutajate puhul ning süsteemi efektiivsusel, mida mõõdetakse reeglina transaktsioonide arvuga sekundis.

Analüütilistes süsteemides on transaktsioonide hulk suhteliselt väike aga andmepäringud on tihti väga mahukad ja keerukad, hõlmates suurte andmehulkade ühildamist ja analüüsi. Analüütiliste süsteemide efektiivsust hinnatakse tihti reaktsiooni ajaga.

Ettevõtte rakendusi saab liigitada veel arenduse- ja kasutuse tüübi järgi:

• Spetsiaalarendused - unikaalsed, ühe kliendi jaoks tema erivajaduste alusel loodud tarkvara
• Pakett-tarkvara
• Tarkvara teenusena (ingl k SAAS - softwareas a service).

Pakett-tarkvarade eelised:

• suur(em) installatsioonibaas
• reeglina paremini testitud
• hinnalt spetsiaalarendusest reeglina soodsam (võrreldava funktsionaalsuse korral)
• sisaldab tööstusharu-põhise teadmise parimaid praktikaid
• suurem hooldus- ja tugipartnerite võrgustik
• süsteemne ja pidev toote edasiarendus.

Levinuimad ettevõtete ärirakenduste paketid on:

1. Kliendihaldussüsteemid (ingl k CRM - Customer Relationship Management);
2. Tarneahela juhtimise süsteemid (ingl k SCM - Supply Chain Management );
3. Terviklikud majandustarkvara lahendused (ingl k ERP - Enterprise Resource Planning / ERM - Enterprise Resource Management).

Kliendihaldussüsteemid (CRM)

Kliendihaldus (ingl k CRM - customer relationship management) on laialt levinud strateegia ettevõtte suhete ja tegevuste haldamiseks oma olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega, vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Customer_relationship_management

Lisaks strateegilistele põhimõtetele ja tööprotseduuridele hõlmab CRM reeglina ka tehnoloogilist rakendust, mille eesmärgiks on automatiseerida, korraldada ja sünkroniseerida müügi, turunduse, klienditeeninduse ja tehnilise toe tegevusi.

Kliendihalduse üldeesmärgiks on uute klientide leidmine, nendes huvi tekitamine ja endale võitmine ning olemasolevate klientide rahulolevana hoidmine. Kliendihaldusrakendus (infosüsteem) peab seda võimaldama kõrgema efektiivsuse ja väiksemate kuludega. Kliendihaldussüsteemi ülesandeks on kliendisuhte muutmine ainult vahetult klientidega suhtlevate müüjate või teenindajate tegevusest tervet ettevõtet hõlmavaks tegevuseks.

Hästikorraldatud kliendihaldussüsteem moodustab suure osa tänapäevase ettevõtte struktuurkapitalist ja väärtusest.

CRM-i kolm põhivaldkonda on:

• Müük -s.o. kliendi kontaktinfo haldus, müügiinfo ja müügiprotsessi haldus, müügijuhtimine - müügiorganisatsiooni efektiivsuse prognoosimine, jälgimine ja juhtimine
• Turundus -müügikampaaniate haldamine, sihtrühmade valimine, turunduse efektiivsuse jälgimine ja juhtimine
• Teenindus - järelteeninduse ja kliendi probleemide haldus.

Tarneahela juhtimise (SCM) süsteemid

Tarneahela hõlmab endasse tooraine, pool- ja valmistoodete liikumist ja ladustamist alates tooraine lähteasukohast kuni lõpptoodangu tarbimiskohani (vt Joonis 9).

Joonis 4-9. Tarneahela põhimõtteline skeem (Autor: Ants Sild)

Tarneahela juhtimine (ingl k SCM - Supply Chain Management. http://en.wikipedia.org/wiki/Supply_chain_management) kujutab endast toote või teenuse tootmise ja lõpptarbijale tarnimisega seotud äriüksuste tegevuse koordineeritud juhtimist eesmärgiga tõsta ahela kui terviku ja kõigi tema liikmete efektiivsust ja nende poolt loodavat väärtust. 

SCM on sisseostu-, logistika-, tootmise-, finantsjuhtimise, müügi ning klienditeeninduse integreeritud ühisosa üle kõigi tarneahelas osalevate ettevõtete. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle klassikalisel kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. (vt. ka http://www.sensei.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=144&Itemid=126)

Tarneahelate juhtimise kaasaegseks lähtekohaks on tarneahela mudel SCOR (ingl k Supply Chain Operations Reference Model, http://supply-chain.org/scor)(Joonis 10), mis hõlmab ettevõtte viite standardset protsessi: planeerimine, hankimine, tootmine, tarnimine ja tagastamine. Tootmisprotsessi kolm põhitüüpi on: tootmine lattu (ingl k Build-to-Stock (BTS), tootmine tellimisel (ingl k Build-to-Order (BTO)) ja kavandamine ja tootmine tellimisel (ingl k Engineer-to-Order (ETO), mis jagunevad omakorda kuueks alamprotsessiks: M2.01 Tootmistegevuste planeerimine; M2.02 Toote kavandamine ja tootmisse laskmine; M2.03 Tootmine ja testimine; M2.04 Pakendamine; M2.05 Valmis toode ; M2.06 Toote väljastamine kliendile tarnimiseks.

Joonis 4-10. Tarneahela mudel SCOR ja selle mudeli kolm detailsustasandit.

(Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:SCC_processes_1.jpg - Publicdomain)

Ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) süsteemid

Ettevõtte terviklikud majandustarkvara lahendused (ehkERP - Ettevõtte ressursiplaneerimine - ingl k Enterprise resource planning) kujutavad endast integreeritud tarkvaralahendusi, mis võimaldab koondada ühtseks tervikuks ettevõtte sisemise ja välise juhtimisinformatsiooni ettevõtte kõigi oluliste tegevuste kohtahttp://en.wikipedia.org/wiki/Enterprise_resource_planning.

ERP süsteemid hõlmavad järgmisi valdkondi:

• Finantsarvestus ja raamatupidamine
• Tootmise juhtimine
• Laomajanduse ja logistika juhtimine
• Inimkapitali juhtimine
• Palgaarvestus
• Hankimine
• Projektihaldus
• Varahaldus (ingl k assetmanagement).

Tehnoloogiliselt iseloomustavad ERP süsteeme järgmised tunnused:

• Töö toimub reeglina reaalajas või reaalajale lähedaselt, mitte andmete pakettvahetuse režiimis
• Ühtne andmebaas, millel töötavad kõik moodulid
• Sarnaste põhimõtetega kasutajaliides kõigi moodulite jaoks
• Terviksüsteemi juurutamine ei nõua mahukat moodulite ja andmete integreerimistegevust.

ERP süsteemide oluliseks lisaväärtuseks juurutajale on see, et suuremates pakettides on olemas valdkonna ja tööstusharu põhised loogilised mudelid (vt ingl k Cross-IndustryBusinessMaps), st kasutaja saab enda käsutusse lisaks tarkvarale ka suure teadmusbaasi, kuidas antud valdkonna töö reeglina on korraldatud, millised tööprotsesse, põhimõtteid ja mudeleid kasutavad teised sama valdkonna ettevõtted.

Levinuimad valikukriteeriumid ERP pakettide valimisel:

• Toote valikukriteeriumid:
  • Funktsionaalsus
  • Spetsialiseeritud vertikaallahenduste olemasolu antud tegevusalal
  • Integratsiooni võimalused teiste kasutatavate rakendustega.
• Tarkvara tootja sobilikkuse hindamise kriteeriumid:
  • Esindatus kohalikus regioonis
  • Tootearenduse strateegia
  • Partnerlus juurutajatega.
• Juurutaja pädevuskriteeriumid:
  • Meeskonna suurus ja kompetents
  • Referentsid sarnastest ettevõtetest.

ERP-süsteemi põhifunktsionaalsust (finantsarvestus, personali- ja palgaarvestus, vara- ja projektihaldust vajab reeglina iga ettevõte. Sõltub ettevõtte suurusest ja keerukusest, kas selleks on otstarbekas kasutada terviklikku ERP paketti või lahendatakse need vajadused eraldiseisvaid rakendusi kombineerides ja integreerides. Senine praktika ütleb, et ERP tervikpakettide juurutamine on sobilik ja jõukohane pigem paarisajale Eesti suurimale ettevõttele. Samas ERP-pakettide lihtsustumine ja tarkvara teenusena kasutamise levik muudab need rakendused sobivaks järjest väiksematele ettevõtetele.

Joonisel 4-11 on toodud ülevaade Eestis kasutatavatest majandustarkvaradest 2009. aasta seisuga.

Need paketid saab jagada järgmistesse gruppidesse:

• Suured rahvusvahelised paketid
  • SAP
  • Oracle
  • Baan
  • ...
• Keskklassi rahvusvahelised paketid
  • Dynamics AX, Dynamics XAL
  • Dynamics NAV
  • Epicor, Scala
  • Movex
• Piiratud ERP funktsionaalsusega paketid (majandusarvestuse fookusega)
  • Hansa
  • SAF
  • 1C
  • Oscar
  • ...
• Põhiliselt majandusarvestuse fookusega kohalikud paketid:
  • Eeva
  • Verp
  • Taavi
  • RV-Soft
  • ...

 

Joonis 4-11. Majandustarkvarad Eesti ettevõtetes käibega üle 50 miljoni krooni ja töötajate arvuga üle 10. Allikas: Turuuuring, Microsoft Eesti, 2009 (Autor Fred Viidul)