Infotehnoloogia pakub palju võimalusi organisatsiooni paindlikkuse suurendamiseks. Üheks võimaluseks on rutiinsete tööde automatiseerimine, mis vabastab inimesed teiste keerukamate ja loovamate tööde tegemiseks. Sõltuvalt töö iseloomust võivad nendeks rutiinsemateks töödeks olla tüüpkirjade masspostitus kontoritöös, laomajanduse korrastamine klassifikaatorite abil või tootmisliini kiire ümberhäälestamine eelprogrammeeritud parameetrite alusel.

Omamoodi automatiseerimine on organisatsioonivälistele tööprotsessi osalistele (nt kliendid, partnerid, alltöövõtjad jt) IT abil firma ressurssidele juurdepääsu andmine. Siia alla käivad kõikvõimalikud veebipõhised iseteenindused (sh internetipangad), ekstraneti lahendused tarnijatele, aga ka paljud avalikud e-teenused (nt e-maksuamet). Lisaväärtuseks seejuures on paljudel puhkudel ööpäevaringse ettevõtte tekkimine - ka tööajavälistel tundidel, kasvõi öösel, ehk kasutajale sobival ajal ligipääsu võimaldamine firmale.

Organisatsiooni paindlikkust suurendab ka kaugtöö võimalus (ametites, kus see kohane). Seda näiteks personalivärbamise mõttes laiendades haaret geograafiliselt ja suurendades võimalike kandidaatide hulka, aga ka pakkudes seeläbi töötajatele temale sobivaimat lahendust töö tulemusse panustamisel. Tasub arvestada ka kokkuhoidu kontorikuludelt kuna kaugtöö puhul langeb tihtipeale ära vajadus sisustada töökoht ettevõtte pinnal.

Virtuaalorganisatsioon

Peetakse loomulikuks, et küla väikesesse autoteenindusse minnes ei suudeta seal uusima automudeli kõiki elektritöid teha. Aga "uue majanduse" puhul ei pruugi enam sellist piirangut ees olla. Kui külateeninduses on käepärast tööpink, mille robotkäsi saab kaugelt juhtida, siis hea korralduse puhul võiks kohalik remondimeister keerukamate lõikude jaoks suhteliselt kergesti abi paluda firma mujal asuva esinduse kogenud töölistelt, et mõni keerukam seadistus lasta neil teha. Tavalise keevitamise ja kruvimisega saadakse ka kohapeal hakkama. See on üks näide virtuaalsest organisatsioonist.

Virtuaalne organisatsioon on määratletud kui organisatsioon, mis kasutab internetti, rendiliine, WiFi't või muud sidevahendit, et luua võrku liidetud arvutite abil suhtevõrgustik oma töötajate vahel. Akadeemilises kirjanduses (http://www.idi.ntnu.no/grupper/su/fordypningsprosjekt-2004/Jacobsen2004.pdf) on olulisemateks virtuaalorganisatsiooni tunnusteks peetud toetumist IKT-le, ühisele eesmärgile keskendumist, vertikaalset integratsiooni, koostööd ja globaalsust.

Virtuaalorganisatsiooni talitlus sarnaneb paljuski iga teise organisatsiooni omaga, selle vahega, et tal on vähem füüsilisi piiranguid, ent teisalt peab töö olema täpsemalt korraldatud ning eesmärgistatud. Füüsilisi piirangud aitavadki maha võtta IT-vahendid: töö ei pea toimuma samas asukohas, pole vaja saata ega saada pabereid, asünkroonne suhtlus lisab kellaaegade osas paindlikkust jne. Samas paneb meeskonna otsese kokkupuute ja õlg-õla kõrval töötamisest tekkiva sünergia puudumine täiendavaid nõudmisi töö korraldamisele. Olulisemaks muutuvad täpne ja õigeaegne infovahetus, ühiste inforessursside töökindlus, meeskonnaliikmete töö planeerimine, eesmärkide selgus ning üheseltmõistetavus, ja mitte vähemtähtsana motiveerituse hoidmine virtuaalmeeskonnas.

Virtuaalorganisatsioonis kasutatakse tihtipeale virtuaalmeeskondi. See tähendab ühise eesmärgi nimel töötavat gruppi inimesi, kes reaalselt ei puutu üksteisega kokku või teevad seda harva. Selline töövorm on eriti levinud rahvusvahelistes projektides, kus mitte ainult reisikulude mõttes pole otstarbekas töötajaid kokku tuua, vaid tihti pole see inimeste muude tööülesannete või isiklike põhjuste tõttu võimalikki.

Töö virtualiseerimisel muutub eriti oluliseks teadmushaldus. Selle all mõeldakse kogu selle info kogumist ja haldamist (süstematiseerimist), mida organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vaja läheb, aga aja jooksul tekkivat kogemust (mille jäädvustamine on tavaliselt eriti keerukas). Lisaks tavapärasele talletamise eesmärgile on virtuaalorganisatsiooni liikmete otseste kokkupuudete vähesuse ja asünkroonse suhtluse tõttu seda olulisem tööks vajaliku info kättesaadavus elektroonilisi kanaleid pidi.

Siin tulevadki mängu selliste lühenditega nagu CRM (ingl k customer relationship management e kliendihaldus) ja ERP (enterprise resource planning e ettevõtte ressursihaldus) tarkvaralahendused ning paljud teised tööriistad (grupitöö vahendid, jagatud kalendrid, kontakti- ja failihaldus, telekonverentsid jne), millest tuleb lähemalt juttu allpool ettevõtlustarkvara allpeatükis.

Tehnoloogia rakendamine avardab organisatsiooni tegevusvõimalusi märgatavalt. See saavutatakse läbi efektiivsuse ja paindlikkuse kasvu ning globaliseerumise võimaldamise.

Efektiivsuse kasv saavutatakse eesmärgini jõudmiseni kuluva aja ja pingutuse vähenemise teel IT vahendeid kasutades ehk sama aja ning pingutusega saavutatakse rohkem. Kui kassapidaja ei pea tšekki käsitsi kirjutama (ja mitte väga kauges minevikus see just nii oli), vaid selle väljastab kassasüsteem (sisuliselt eriotstarbega arvuti ja tarkvara), siis jõuab ta sama ajaga teenindada ära märksa enam kliente. Tehnoloogiat kasutavas firmas kasvab paindlikkus eelkõige piirangute vähenemise teel töö teostamise aja ja koha osas. See paindlikkuse kasv võib väljenduda näiteks suhtluskanalite lisandumises, osade tööde automatiseerimises, eksperimenteerimise kulude kahanemises vms.

Eelkõige suhtlemist lihtsustavad ja kiiremaks teinud tehnoloogiad on toonud maailma lähemale igale ettevõttele. Mõned majandusharud on selle tulemusel hakanud toimima ülemaailmse ühisturuna (nt finants), mõned tunnetavad globaliseerumist konkurentsi tihenemisena, ent paljud lõikavad turuvõimaluste kasvamisest kasu laiendades kliendibaasi, mitmekesistades tarnijatevõrku või pääsedes ligi uutele teadmistele.