Traditsioonilise majanduse juures on tähtis asukoht. Igas maakonnas leivatööstus, igas vallas ametnikud, kes elanikke vastu võtavad ja nende muresid lahendavad. Ning iga ametnik või perearst või muusik peab olema küllalt laia profiiliga, et paari kolme inimesega terve valla vajadused ära katta. Mitmekülgsusel on küll oma võlu, aga "universaalid" ei saa omale üldjuhul muretseda spetsiifilisi, sageli kalleid vahendeid eripäraste ja suhteliselt harva ettetulevate toimetuste tarbeks.

Kui 1930-ndatel peeti loomulikuks, et iga talu kasvatas enamjaolt kõike, mida võimalik oli, vaja võis minna ja müüa sai, siis 70 aastat hiljem on selliseid talunikke päris vähe. Vanasti oli paljude kultuurtaimede kasvatamine hädavajalik juba riskide maandamiseks - kui vili ikaldus, siis kartul ikka midagi andis. Riskide maandamine on ka nüüd vajalik, aga selleks sobivad ka kindlustused ja muud kanalid. Palju uut juba töötab. Märgatav kogus ühenduskanalite ja andmetöötluse arengust tingitud enamjaolt veebipõhiseid lahendusi on juba meie ellu jõudnud. Elektroonilised ajalehed, uudisteportaalid satuvad ehk kõige enam silma alla. 1990-ndate algul ei osanud ehk unistadagi, et märgatavat osa väljaandeid võib vabalt värskelt arvutist lugeda. Aga ega praegu paarikümne aasta peale ette ennustamine ei pruugi kuigi palju rohkem täppi minna.

Uudsed ühenduskanalid pakuvad väikestele ja kiiretele firmadele tugevaid konkurentsieeliseid. E-kaubanduses ja -vahenduses eristatakse kolme suunda:

1. Ettevõtjalt tarbijale (ingl k B2C e Business-to-Consumer) puhul on tegemist suhteliselt traditsioonilise müügiga. Lihtsalt arvuti abiga on võimalik mitmeid toimetusi paindlikumaks muuta.
2. Ettevõttelt ettevõttele (ingl k B2B e Business-to-Business) liikuv vahendus aitab ühel ettevõttel pakkuda tervikteenust tehes ise lõike, mis omal hästi välja tulevad ningv ostes sisse teenust ülejäänute jaoks.
3. Tarbijalt tarbijale (ingl k C2C e Consumer-to-Consumer) vallas on toimunud kõige suuremad muutused, kuna internet pakub võimalusi paljude sarnaste huvidega või vajaduste eraisikute kokkuviimiseks, olgu nendeks siis huvialaringid või vanakraami müük. Kui varem pidi lootma pigem piiratud tutvusringkonnale või aeganõudvale kuulutuslehtede sirvimisele, siis spetsiaalselt neil eesmärkidel loodud veebikeskkonnad (nt oksjontite korraldamiseks või kasutatud asjade müügiks Ebay või osta.ee) lihtsustavad otsimootorite, filtreerimiste jm tööriistade abil märgatavalt miljonite hulgast selle inimese leidmist, kellest probleemi lahendamisel võib parasjagu abi olla.

Pilveraalindus

Infotehnoloogia ja arvutivõrkude areng on toonud uued tuuled ka ettevõtlusesse. Pilveraalindus (ingl k cloud computing) on toonud arvutiressursside (serverid, andmebaasid, ärianalüütika) sisseostmise ka väikeettevõteteni. "Pilv" sisaldab nii taristut, platvorme kui ka rakendusi, mida kasutatakse erinevate vahenditega (nagu illustreerib allolev joonis).

Kui tavakasutajale tuttavaks pilveraalinduse - sisulisel kõikjalt kasutatava arvutiteenuse - näiteks on tavapäraseim veebimeil (Hotmail, Yahoo või Gmail), siis firmadele tähendas arvutikasutus kuni suhteliselt hiljutise ajani oma sisevõrku, servereid ja hulka kallist korporatiivhinnaga süsteemitarkvara. Ehkki see pole veel kuskile kadunud (st töökindluse ja turvalisuse mõttes eelistavad paljud firmad endiselt seda lähenemist), on ometi pilves (st sisuliselt internetis) jagatud teenuste leviku tõttu hinnabarjäär hakanud märkimisväärselt langema. Nii on võimalik osta Amazonist serveriruumi S3 teenust, arvutivõimusust Amazoni EC3 teenusega või on-line majandustarkvara teenust Eesti juurtega firmalt Erply, sealjuures piirdudes oma ettevõttes vaid terminalide, lauarvutite või viimasel ajal pigem sülearvutite ja netbook'ide hankimisega. Veelgi enam - sülearvutute hinnalangus ja iPad'ist tuule tiibadesse saanud tahvelarvutite uuestisünd on toonud arvutikasutuse lähemale ka mobiilsetele töökohtadele nt laomajanduses, logistikas, transpordis, metsanduses jpm.

Joonis 4-5.Pilveraalinduse komponentide ülevaade (diagrammi autor: Sam Johnston Allikas: Wikipedia)

IT rakendamine teistes valdkondades

Infotehnoloogia kasutamine kõigis majandus- ja sotsiaalvaldkondades (haridus, tervishoid, energeetika, põllumajandus jne) ongi see, millest tõuseb kõige suurem ja märgatavam kasu IT-st. Seda tuleb rõhutada, et erinevalt arvutite seostamisest pelgalt IT-sektoriga (või IT-haridusega), mis on küll oluline uuenduste võimaldaja ja eeldusena, tuleb peamine efekt siiski teistest (rakendus)valdkondadest.

Eestis on heaks näiteks ja eestvedajaks olnud riik, mille e-teenused (ID-kaart, digiallkiri, e-maksuamet, e-valimised jne) on tähelepanu tõmmanud ka rahvusvaheliselt. Tehnoloogia tõeline potentsiaal vallandub siiski alles selle laiema levikuga kõikidesse elu- ja ärivaldkondadesse. Tänu IT-le võivad mõned uutest firmadest sündidagi globaalseina, st erinevalt tööstusajastu ärimudelist ei pea laienema füüsiliste asukohtade haaval (nagu nt poeketid). Heaks näiteks on siin Skype, mis sünni hetkest on ülemaailmselt kasutatav.

Globaliseerumine

Globaliseerumine on osaliselt infotehnoloogia arengu tulemus, ja samas IT levik omakorda võimendab üleilmastumist. Ühest küljest aitab info leviku lihtsustumine ja kiirenemine traditsioonilist äri piiriüleselt paremini teha (vrd kasvõi e-kirja saatmise kiirust tavakirjaga) ja teisalt on see loonud võimalused täiesti uute ettevõtlusharude, toodete ja teenuste sünniks. Uued võimalused ei piirdu ammu enam kiirema suhtlusega, vaid võimaldavad kliendibaasi laiendamist üle regiooni või isegi maailma (nagu nt ennist mainitud Skype), meeskonnatööd üle eri ajavööndite, oskustööjõu kasutamist ilma seda füüsiliselt kohale toomata, aga ka klientide kaasamist toote või teenuse arendamisse.

Rahvahange

Rahvahange (ingl k crowdsourcing) tähendab kliendi kaasamist toote või teenuse arendamisse. Varemgi toimus see kasutajate tagasiside põhjal ning varajasemas väljatöötamise faasis ka fookusrühmades ning muudes kontrollitud keskkondades. Uuel sajandil on avatud innovatsiooni märksõna alla koondatud firmade tegevused, kus nad ideede ja nende väljaarendamise saamiseks pöörduvad organisatsioonist väljapoole.

See võib toimuda nii ideekonkursi, teenuse väljaarendamise kui prototüübi katsetamise näol. Näiteks kui Lego tahtis välja töötada oma järgmise põlvkonna Mindstorm robootikakomplekti, pöördus ta entusiastide poole, kes panustasid oma teadmiste ja ajaga Mindstorm NXT sündi. Kogemus oli niivõrd edukas, et praeguseks on Lego muutnud mänguklotside fännide kaasamise tootearendusse süsteemseks, oma LegoDesignByMe nimelises veebikeskkonnas. Vaata muid rahvahanke näited veebis olevast loetelust aadressil http://www.openinnovators.net/list-open-innovation-crowdsourcing-examples/.

Samm eelnevast edasi on rahvahankel tuginevate uute ärimudelite sünd. Nii on esile kerkinud vahendajad, kes loovad keskkonna selleks, et tootearendajad ja tegijad kokku tuua. Huvitavaks näiteks on pioneer graafilise disaini valdkonnas 99design.com, kus logo, visiitkaardi, veebikujunduse vms tellija paneb soovitu saamiseks välja konkursi ja määrab ise hinna, mis ta on nõus selle eest maksma. Selle peale kujundajad üle maailma hakkavad kavandeid pakkuma. Soovitu mitteleidmisel saab tellija raha tagasi. Nii see kui paljud teised rahvahanke tööriistad on alguse või vähemalt inspiratsiooni saanud sotsiaalvõrgustike suhtluskeskkondadest.

Suhtluskeskkonnad

Arvutivõrgu kaudu toimivaid keskkondi mõistab kindlasti igaüks päris mitu üles lugeda. Hulgi on meelelahutus- ja suhtlusportaale ning alati polegi võimalik täpset vahet teha, kus läheb meelelahutusega seotud suhtlus üle erialaseks/hobialaseks suhtluseks. Erialainimeste võrgustikud (nt LinkedIn) on heaks näiteks, kus ühendatakse meeldiv kasulikuga. Laiema levikuga on loomulikult kindla fookuseta suhtluskeskkonnad nagu äärealadele tõrjutud Orkut, selle kannul hiigelsuureks kasvanud Facebook või hilisem tulija, ent mitte väiksema kasvupotentsiaaliga Google+.

Joonis 4-6. Alustavate ettevõtete 48 tunni jooksul loomise ürituse Garage48 lehekülg Facebooki suhtluskeskkonnas

Lisaks on Web 2.0 suhtlusvõrgustike ajastule omaseks saanud mitmed spetsiifilisemad kasutajate vahelist suhtlust ja kogemuste vahetamist hõlbustavad vahendid (vt põhjalikumat kataloogi lehel http://www.go2web20.net/) nagu lühisõnumitele spetsialiseerinud Twitter, kasutaja asukohale ja selle ümbruskonna infole üles ehitatud Foursquare ja Gowalla, pildijagamiseks mõeldud Flickr ja Picasa, ajaveebi tööriistad Blogger ja Wordpress jpt. Nende keskkondade esiletõus on oma mõju avaldanud ka ettevõtlusele.

Sotsiaalvõrgustikud turunduses

Sotsiaalvõrgustike kasvades sai üsna kiiresti selgeks, et firmad saavad neist kasu lõigata oma toodete ja teenuste tutvustamisel. Nii on seal kasutusele võetud nii gerilja-marketingi (st kui reklaam ei ole otseselt kokku viidav reklaamijaga) võtted kui ka otseturunduse meetodid. Varasemate lahendustega võrreldes on eeliseks interaktiivsus - võimalus suhelda kliendiga otse, mitte massimeedia vahendusel. Seega annavad uued kanalid võimaluse mitte ainult enda tutvustamiseks ja tagasiside saamiseks, vaid ka oma kliendi ja tema soovide tundma õppimiseks.

Kasutajaprofiilide andmete põhjal on reklaame võimalik veelgi täpsemalt suunata. Nii on Groupon'i eeskujul loodud paljudele odavpakkumiste jahtijale Eestis tuttavaks saanud ja poole aastaga 100 miljoni kroonise turuväärtusega firmaks tõusnud Cherry.ee eelkõige turunduskeskkond, mille tegelikeks klientideks (ja tulu allikaks) on turunduseelarvet sinna ümber suunavad sooduspakkumisi tegevad firmad. Näiteks on Groupon'i vahendustasu tehingu hinnast tavaliselt 50%, aga võib kohati ulatuda 90%-ni - sellisel juhul pole soodustuse pakkuja vaatenurgast tegemist enam kauba või teenuse allahindlusega, vaid turunduskuluga kliendi saamiseks.

Õpikeskkonnad

Omaette valdkond on elektroonilised õpikeskkonnad - olles alates lihtsast abivahendist õppematerjalide kättesaadavaks tegemisel või õpilaste küsimuste/kodutööde kokkukogumisel omaette väikeste maailmadeni, kus saab gruppidena arutleda ja arutluse tulemusi süstematiseerida. Seal on simulatsioonivahendid seadmete ja seoste tundmaõppimiseks. Samuti on õpikeskkonnas võimalik koguda automaatset statistikat õppurite käitumise kohta ja seda edasise kursuse kavandamisel arvestada.

Joonis 4-7. E-õppematerjalid IVA õpikeskkonnas

1990-ndate aastate jooksul arenesid välja mitmed terviklikud õpikeskkonnad, kus oli püütud sihtgrupi õppurite kõik võimalikud mured lahendada. Sellised süsteemid võisid saada küllaltki täiuslikuks. Kuid probleemiks osutus õppematerjalide ja muude andmete nihutamine ühest süsteemist teise (e migreerimine). Selline vajadus kipub tekkima nii koolide ühinemise, litsentsitingimuste muutumise kui näiteks riistvaraliste võimaluste täienemise/kokkukuivamise puhul. Samuti oludes, kus koostatud kursusi soovitakse muutunud mahus mujal õpetada.

Andmete hoidmiseks ja ülekandeks on välja mõeldud haridustehnoloogilised standardid. Ühised tunnused õpiobjektide (raamat, peatükk, joonis) kirjeldamiseks, testide ja testiküsimuste hoidmiseks ja esitamiseks. Eeldatavalt on tulevik pigem üksikuid eraldiseisvaid teenuseid ühendavate keskkondade päralt. Eraldi kohas on õpiobjektide ait, materjalide loomise vahend, materjalidest kursuse koostamise vahend, testiküsimuste graafilise renderdamise vahend. Iga konkreetse keskkonna puhul lihtsalt seotakse need vahendid ühiste standardite abil omavahel kokku. Kui kellelgi on tahtmist või põhjust kasutada oma ajaveebi või muud keskkonda andmete lugemiseks või esitamiseks, siis saab needki standardite abil loodetavasti kokku siduda. Nii nagu kuuemillimeetrise keermega polt ja mutter sobivad enamasti kokku, nii püütakse ka mitmesugused keskkonnad omavahel mugavalt andmeid vahetavaks teha. Kõike ei õnnestu - nii nagu keermeid on laiemaid ja tihedamaid. Aga pea igas valdkonnas hakkavad välja kujunema standard või paar, mille kaudu suudab enamik selle valdkonnaga seotud rakendusi andmeid suuremate kadudeta vahetada.

XML-põhise standardi näide