Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT, tihti kasutatav samaväärselt IT-ga) - sealhulgas Interneti - areng on teinud võimalikuks hulga teenuseid ja ärimudeleid, mis mõne aastakümne eest sugugi võimalikud ei olnud. Teabe kiire liikumine koos automatiseeritud andmetöötlusega lubab pakkuda hulgaliselt teenuseid arvuti ja teiste sidevahendite (nt mobiilid, tahvelarvutid, infokioskid jne) kaudu, mille jaoks veel hiljuti tuli ise kohale minna.

Ning kui elektroonilisele andmesidele lisada veel arenenud postiteenistus (lisaks tavapostile, kullerteenus, automatiseeritud pakiteenus nagu Eestis nt SmartPost) füüsiliste esemete transpordiks, siis suudetakse enamik suuremat aega nõudnud toimetusi korda ajada kodust või kontorist lahkumata.

Web 2.0 on tänaseks saavutanud küpsuse. Tegemist pole mitte järjekordse uue programmiga või tehnilise lahendusega. Pigem on tegemist mooduste ja tavadega, kuidas veebikeskkondi pruugitakse. Sotsiaalvõrgustikud nagu Facebook, Google+, Twitter, Foursquare jpt on üheks Web 2.0 oluliseks eristajaks varasemast veebi kasutusest (ehkki mitte ainult nagu allpool juttu tuleb).

Üheks tähtsaks eripäraks Web 2.0 juures on sotsiaalsus ehk kogukondade loomine ning kaasamine, olgu siis loetava sisu loomiseks, info jagamiseks või muu uue väärtuse tekitamiseks suhtlemise ning koostöö kaudu. Nii näiteks ei eristu sotsiaalvõrgustikes autorid ja lugejad enam kuigivõrd. Igaühel on võimalik kaasa rääkida, oma fakte lisada ja omi arvamusi avaldada. Kas tehniliseks lahenduseks on ajalehe kommentaariruum, foorum, Wiki või midagi muud, polegi nii tähtis.

Joonis 4-1. Artikkel kandle kohta Vikipeedias

Selline osaliselt iseorganiseeruv keskkond hoolitseb, et igasugu uudistele on võimalik saada kiirelt kontrollivat tagasisidet. Teave heast arstist või meistrimehest levib kiiresti. Ning et kirjutajaid on tunduvalt rohkem kui üks, siis tuleb peagi välja ka tõik, kui keegi püüaks midagi tühjalt kohalt üles upitama või maha tegema hakata.

Vähemalt ideaalis, sest sellise infovahetuse kriitikud (eriti peavoolu meedias) on ette heitnud avaldatavate faktide kontrollimata jätmist enne avaldamist ning vastutuse puudumist või selle nõrkust avaldatu eest. Osaliselt on neil õigus, kuna kogukondlikud võrgustikud suudavad ka kuulujutte võimendada märksa kiiremini ja efektiivsemalt kui tavameedia, ent ilmselt on kogukasu Web 2.0-st siiski suurem kui kahju (seda kasvõi nt suurte loodusõnnetuste järel infot jagades ja päästetöid organiseerides).

Joonis 4-2. Kandle artikli tekkimine ja muudatused aja jooksul

Veebiotsing

Veebis orienteerimiseks on asendamatuks muutunud otsinguvahendid, tuntumad neist maailmas Google ja Bing, Eestis neti.ee. Tunduvalt rohkem kasu kui kallist reklaamist ajalehe esiküljel, võib olla veebilehest, mis otsimootorites kohe lahti lööb. Otsimootorid on muutunud algsega tunduvalt intelligentsemateks. Otsimootorid suudavad teistelt lehtedelt tehtud viidete kaudu hinnata lehestike usaldusväärsust ning sealtkaudu sobivaid teemasid soovitada. Samuti on õige ülesleidmise huvides endiselt veebihaldureil otstarbekas panna lehele teemakohased märksõnad ning lehele määrata selgelt mõistetav pealkiri.

Joonis 4-3. Märksõnadega (ingl k keywords) veebilehe lähtekood

Lisaks märksõnadele on veel mitmeid võimalusi oma veebilehe otsimootorites kergemini leitavaks tegemisel, nt veebilehe optimeerimine (selle ümber on tekkinud terve teenusharu SEO e search engine optiomisation), kohakaardi (ingl k sitemap) lisamine, registreerimine erinevates otsimootorites ja temaatilistes kataloogides nagu Yahoo või www.ee (ootamata nendepoolset indekseerimist), ristviitamine teiste samalaadsete veebilehtedega jne.

Ekstranet ja intranet

Veebivahendid nagu ekstranet ja intranet aitavad internetitehnoloogiat kasutada ettevõtluse huvides.

• Ekstranet on defineeritud kui internetipõhine eravõrk (st tavaliselt kasutajanime ja salasõnaga piiratud juurdepääsuga), mis on nii firma klientide kui ka tarnijate ja äripartnerite kasutada. Tavaline pilt klienditeenindusest eeldab, et tarbija läheks kohapeale teenindaja juurde, et ostujärgset abi saada. Aga tänapäeval on võimalik hulk sellest tehnilisest suhtlusest tuua ekstranetikanalisse ja säilivad nii tarbija kui ka klienditeenindaja jaoks eelmiste kontaktide andmed ja ajalugu. Näiteks võib tuua ekstraneti, kus autoremonditöökoda tellib varuosade hulgimüügifirmadelt kaupa, mobiilifirma või elektriettevõtte avab veebis iseteeninduse või riiklikud avalikud teenused (rahvastikuregister, tervishoiu digilugu, e-maksuamet jpm) on ööpäevaringselt kättesaadavad.
• Intranetti on tihtipeale määratletud kui firmasisest töövahendit, mis küll ka avalikul internetil põhineb. Põhiideeks on lubada asjaosalisi (reeglina oma töötajaid) dokumentide, tarkvara või andmebaaside juurde ja hoida vajalike turvameetmete abil asjassepuutumatud isikud eemal. Mõnel pool tähendab see lihtsalt üht faili, mida kõik kirjutada/lugeda saavad. Mõnes kohas tegemist failide kataloogiga, kus vajalikele dokumentidele kohapeal ligi pääseb. Kuid üha enam on kasutuses terviklikke keskkondi, mille sees ajaplaneerimise vahend, suhtlusosa, ühiselt kasutatav andmestik, meeldetuletused, tööaja arvestus jms (nt ülikooli ressursihaldus keskkond tunniplaani, ruumibroneeringute jms). Ettevõtetes, kus antakse üksteisele andmeid digitaalkujul edasi, on selline korralikult toimiv keskkond ideaalseks andmevahendajaks.

Joonis 4-4. Tallinna Ülikooli elektrooniline tunniplaan

Ettevõttesisene teabehaldus ei pruugi sugugi füüsiliselt piirduda ühte majja ehitatud arvutivõrguga. Ikka kipuvad hooned linna peal laiali olema, harukontorid veelgi kaugemal. Turvaprotokollide abil luuakse virtuaalne privaatvõrk (ingl k virtualprivatenetwork e VPN), kustkaudu saab andmeid vahetada pea sama turvaliselt nagu sisevõrgus. Ning nagu igasugu piirid kipuvad hajuma, siis kasutaja jaoks ei saa kuigivõrd eristada lihtsalt turvalise ühendusega (https) veebipõhist teabehalduslehestikku tehniliselt tugevamini lahutatud sisevõrgust.

Peab küll nentima, et viimasel ajal on ekstraneti ja intraneti vahe hägustunud, sest mõlemad tähendavad organisatsiooni elektroonilistele ressurssidele kaugelt ligipääsu võimaldamist ja põhierinevus kipub piirduma ligilubatavate kasutajagruppidega. Et ekstranet ja intranet kasutavad tavalise interneti võimalusi, hoitakse kulud madalal ja kasutajakeskkond ühetaolisena.

Uusi võimalusi pakkuvate tehnoloogiatrendide hulgas tasub mainida (ja huvi korral lähemalt uurida) ka asjade interneti (ingl Internet of Things) tärkavat kasvu võimaldavat Web 3.0 ehk semantilist veebi (kus seadmete omavaheline suhtlus muutub märksa levinumaks kui täna).