IT kasulikkuse ettevõtte jaoks määravad lõppkokkuvõttes just inimesed, sest nemad loovad, haldavad ja kasutavad kõiki IT rakendusi.

Toome välja olulisemad teemad mis puudutavad personaliprobleeme IT vallas:

• heade spetsialistide nappus
• IT personali juhtimise probleemid
• IT rakendamise mõjud.

Heade spetsialistide nappus on kujunenud ülemaailmseks probleemiks (ja mitte ainult IT vallas). Peamised mured on seotud heade IT spetsialistide leidmise, ettevõttesse toomise, kompetentsi hindamise ja spetsialisti tööl hoidmisega.

Seega tuleks hinnata väärtuste loomisel ettevõttes:

• teadmiste rolli
• oskuste rolli
• juhi rolli.

Personali juhtimine kätkeb endas IT juhi professionaalsuse proovikivi. Siin on olulised järgmised teemad:

• ülesanded oleksid üheselt püstitatud ja ka tavainimesele võimalikult arusaadavad
• IT personali mõjutamine efektiivset ja kvaliteetset tööd tegema
• IT spetsialistide arendamine samas neid ülekvalifitseerimata
• IT inimeste töö õiglane ja samas motiveeriv tasustamine
• IT personali allutamine firma sisekorraeeskirjadele.

IT rakendamise kõige olulisemad mõjurid on otseselt töötajatele, sealtkaudu aga firma töökeskkonnale ja organisatsiooni kultuurile:

• kasutajate positiivne häälestamine loodavate infosüsteemide suhtes
• töötajate motiveerimine uute, efektiivsemate töövõtete omandamiseks, IT võimaluste täielikumaks kasutamiseks
• IT rakendamise ebasoodsate tagajärgede teadvustamine ja võimalusel ennetamine
• IT võimaliku tervist kahjustava mõju vältimine
• IT rakendamisel seadusandluse mõju ja kontrollivate instantside nõuete valguses.

Firmades, kus IT omab strateegilist tähtsust juhib reeglina infosüsteemide alast tegevust IT juht, kes vastutab siis kogu infotehnoloogilise tegevuse ja personali töö eest ning annab aru vahetult firma juhtkonnale.

IT valdkond koosneb erinevatest juhtidest ja spetsialistidest, kelle jaotamist on laialt uuritud.

Spetsialiste võiks jaotada sel juhul alljärgnevalt (http://www.eits.ee/index.php?section=ws_eits_est&ws_id=14):

• IT juhid. Spetsialistid, kellel on juhtimisalased oskused ja kes organiseerib ja hoiab silma peal kogu infosüsteemi büroo tegevusel. Siia alla võib tinglikult paigutada ka projektijuhid.
• Programmeerijad. Tegemist on spetsialistidega, kes valdab programmeerimiskeeli ja tehnikaid. Nemad kirjutavad ka tarkvara kasutusjuhendeid ja osalevad infosüsteemide tarkvara arendamisel ja hooldamisel.
• Süsteemianalüütikud. Tegemist on spetsialistidega suudavad ärijuhtimises ja infosüsteemide kasutajatel tekkivaid probleeme ja vajadusi formaliseerida ja kirjeldada infosüsteemi nõuete kohaselt, nii et programmeerijad saaksid viia vajalikud arendused või muudatused infosüsteemi.
• Tarkvara testijad. Spetsialistid, kes tegelevad tarkvara vigade, võimalike turvaaukude jne. otsimisega.
• Administraatorid. Tegemist on tehnikutega, kes plaanivad, teostavad ja hooldavad firma andmebaasi, rakendusi, võrke.
• Help desk'i spetsialistid. Spetsialistid, kes vahendavad infot ja võimalusel annavad hädalistele IT alast abi.
• Tehnosuhtlejad. Uus spetsialistide grupp, kes vahendavad infotehnoloogia spetsialiste ja ärijuhte. Näiteks reklaamis „šeeri kama" vanaisa ja lapselapse dialoogi lahtiseletaja.

„Hallidel muinasaegadel", kui selleks pidada aastaid enne 1990-daid, jaotati arvutitega töötajaid projekteerijateks, programmeerijateks, arvutiinsenerideks ja arvutioperaatoriteks. Projekteerijad töötasid tihtipeale omaette asutustes ja koostasid lähteülesandeid programmeerijatele. Arvutiinsener tegeles valdavalt riistvaraga, mille käigushoidmine oli küllaltki töömahukas protsess.

Ajapikku hakkas toimuma spetsialiseerumine, mille tulemusena hakkasid eristuma otseselt arvutiga tegelevad ja administreerimisega tegelevad spetsialistid. Samal ajal kasvas IT valdkonnas pidevalt vajadus kõrge kvalifikatsiooniga erialaspetsialistide järele. Tänu selliste spetsialistide tekkimisele saigi võimalikuks firmade terviklike strateegiate loomine ja infovajaduse kindlaks tegemine, mille alusel hakatigi looma infosüsteeme. Sel perioodil eraldusid ka projektijuhid, kelle ülesanne oli programmeerijatele ette valmistada projektid, mille põhjal oli võimalik pakkuda reaalseid, omavahel haakuvaid lahendusi infosüsteemidele.

Firmade infosüsteemide tähtsuse kasv tõi kaasa vajaduse ka töötajate kvalifikatsiooni tõstmise järel, kuna töötajate arv kasvas kiiresti ning nende ebapiisav ettevalmistus võis saada oluliseks takistuseks infosüsteemide arendamisel. Abinõud, mis selle kitsakoha likvideerimiseks kasutusele võeti olid sisekursused uute projektide tutvustamiseks, töötajate rotatsioon stressi vähendamiseks ja silmaringi laiendamiseks või oskuste ampluaa suurendamiseks ning võimalused omandada eriomaseid oskusi koolituskeskuste kursustel.

Infosüsteemide plaanimine ja realiseerimine on suurendanud firma lootusi kasutada kas täis- või osalise tööajaga töötajaid. Need töötajad tuleksid IT valdkonnast aga ka erinevatest ärivaldkondadest ja sageli ka välisteenuse pakkujate hulgast.

Tendentsina on huvitav välja tuua, et aastaks 2015 hindab Forrester Research 3,3 miljoni USA töökoha ja 136 miljardi $ palgaraha siirdumist sellistesse kiiresti arenevatesse riikidesse nagu Hiina, India ja ka Venemaa.

vt http://www.silicon.com/financialservices/0,3800010322,39282262,00.htm

Lõpptarbijate hulk erinevates ettevõtetes võib kõikuda väga suurtes piirides alates üksikutest kuni tuhandeteni. Lõpptarbijaid võivad asuda kõikidel ärihierarhia nivoodel ja loomulikult, sõltuvalt oma hierarhiatasemest, kasutavad nad erineva üldistusastmega informatsiooni. Kindlasti tuleks veelkord esile tõsta lõpptarbijate võimalikult varajases staadiumis kaasamise tähtsust infosüsteemide väljatöötamise protsessis. See võimaldab vähendada võimalikke vigu ja aitab kiirendada kogu infosüsteemi väljatöötamisprotsessi.

Reeglina vajavad tippjuhid suurema üldistusastmega infomatsiooni, kuna nende töökoormus üksikasjadesse ei võimalda süveneda. Seetõttu on oluline, et tippjuhid omaksid selget ettekujutust loodava infosüsteemi võimalustest ja esitaksid ka oma infovajadused. Peab märkima, et tippjuhi roll infosüsteemide loomisel on ülioluline, kuna just tema peab tagama ka võimalike tagasilöökide ja/või häirete operatiivse kõrvaldamise infosüsteemi väljatöötamise käigus.

Infosüsteem, nagu igasugune tehnoloogia, on pidevas arengus, sest meie teadmised ümbritsevast keskkonnast pidevalt suurenevad. Lõputu arendustegevus nõuab ka lõpptarbija oskuste kasvu. Selleks, et infosüsteemi kasutegur oleks võimalikult kõrge peavad lõpptarbijad hästi tundma kõiki süsteemi võimalusi. Siit ka vajadus pidevale koolitusele ja täiendõppele. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata uutele kasutajatele, kes ei puugi tunda ka elementaarseid põhitõdesid. Põhitõdede mitteteadmine ei võimalda aga süsteemi täies mahus kasutada ning uutel lõpptarbijatel võib tekkida hirm või vastumeelsus infosüsteemi enda vastu, mis ettevõtte seisukohalt on äärmiselt ebasoovitav ilming.