Äritegevust, mille eesmärgiks on kasumi teenimine õnnestub edukalt korraldada siis, kui omatakse majandusalaseid teadmisi ja vastavas valdkonnas tegutsemise kogemusi. Igasugune eesmärkide saavutamine nõuab teatud grupi inimeste suunamist, nende mõtestatud tegevust kavandatu ellu viimisel, ehk tuleb tagada tasemel juhtimine. Juhtimisteoorias on olulise probleemina alati välja toodud töötajate valiku küsimused, nende motiveerimine, kuna reeglina saavutatakse parimaid tulemusi juhul, kui inimesed on hästi motiveeritud, kasutavad loovalt juhtkonna poolt väljatöötatud juhendmaterjale ja ametijuhendeid ning nende erialased oskused on kõrged. Loomulikult on selline soov ideaalilähedane, sest oma ala tippspetsialistide värbamine on väga kulukas, mõnevõrra odavam on noorte arenemisvõimeliste talentide leidmine ja nende enda ettevõtte huvides väljakoolitamine.

Sõltuvalt töötajate ettevalmistuse tasemest võivad ametijuhendid olla kas konkreetsemad või üldisemad, kuigi tööalaste juhendmaterjalide ettevalmistamisel ei ole mõistlik lähtuda üksikute töötajate võimetest või oskustest, kuna sel juhul tuleb töötaja lahkumisel või isegi tema edutamise korral kogu juhendmaterjal ümber teha lähtudes juba uue töötaja isikuomadustest ja oskustest.

Vahetevahel kujutatakse äriprotsessi nn. „musta kastina", millel on sisend ja väljund. Reaalsuses oleks äriprotsessi sisendiks kõik faktorid, mida firma kasutab lõpptulemuse valmistamiseks alustades tööjõust, toorainest, seadmetest jne.. Väljundina saab vaadelda aga klientidele suunatud lõpptoodet või teenust.

Äriprotsesse on võimalik kirjeldada ka mõnevõrra täpsemalt, tuues olulisemad äriprotsessi komponendid eraldi välja ja lisades skeemi mõningad tugitegevused. Sel juhul võiks äriprotsessi kirjeldada joonisel 1-6 toodud skeem.

Joonis 1-6. Äriprotsess laiendatud mudel, mis on aluseks IT süsteemide väljatöötamisel

Tänu murrangule IT valdkonnas toimub ettevõtte äriprotsesside kavandamine valdavalt spetsiaalsete infosüsteemide abil ja nagu jooniselt 1-7 on näha mõjutab infosüsteem kõiki ettevõtte peamisi tegevusvaldkondi.

Kõikides ettevõtetes, alates väikeettevõtetest ja lõpetades multinatsionaalsete korporatsioonidega, säilitatakse infosüsteemides kõik olulised tegevused ja info ning materjalide liikumised. Selline infobaas võimaldab hilisemat tegevuse analüüsi ja leida uusi, optimaalseid lahendusi juba toimivatele protsessidele. Loomulikult on mõningaid ettevõtte tootmisalaseid ülesandeid juba pikemat aega lahendatud arvutite abil, kuid tänu infotehnoloogiliste võimaluste laienemisele on jõutud lokaalsetest, üksikuid valdkondi hõlmavatest lahendustes, tervet ettevõtet katva infosüsteemide kasutamiseni. Samuti on arendatud ka IT lahendusi firmade ette ootamatult kerkinud probleemide või spetsiifiliste vajaduste lahendamiseks. Tarbetu lisatöö vältimiseks on mõistlik sellised suhteliselt iseseisvad infotehnoloogilised lahendused lülitada kas vahetult või liideste abil firma ühtsesse infosüsteemi.

Lisaks eeltoodud äriprotsesside mudelile kasutavad firmad ka nendest mõnevõrra erinevate ülesannete lahendamiseks infotehnoloogilisi lahendusi ja üheks selliseks valdkonnaks võibki lugeda varustustegevust. Kui ajaloolisest aspektist läheneda ettevõtte infosüsteemide arengule, siis paljudes ettevõtetes algas infosüsteemide kasutamine just varustusprobleemide automatiseerimises. Häired toorainega varustamisel, operatiivinfo puudumine laoseisude kohta ja laiemas mõttes üldse halvasti lahendatud logistilised probleemid ei võimaldanud ettevõtetel edukalt tegutseda, mistõttu just logistika valdkond kujunes infosüsteemide loomisel üheks esimeseks prioriteediks. Logistiliste protsesside juhtimise üldiseloomustus on toodud joonisel 1-7.

Joonis 1-7. Logistikaprotsesside juhtimine ettevõttes

Joonisel 1-7 on toodud skeem on piisavalt üldine ja kirjeldab tootmisettevõtte ülesandeid. Mõningad erinevused võivad tekkida teenindusettevõtete ja juba suuremad erinevused projektorganisatsioonide jt. spetsiifilisi ülesandeid täitvate ettevõtete korral. Põhimõttelised erinevused äriprotsessides on juba kasumit taotlevate ja kasumit mittetaotlevate ettevõtete vahel, kuna kasumit mittetaotlevad organisatsioonid ei ole otseselt äritegevusele orienteeritud. Samas võib ka nende majandustegevuse paremaks korraldamiseks kasutatav infosüsteem olla suhteliselt sarnane kasumit taotleva ettevõtte infosüsteemiga, sest ka kasumit taotlev ettevõte peab püüdlema parimate lõpptulemuste saavutamise suunas. Sisuline erinevus nende ettevõtete vahel olekski optimeeritav sihifunktsioon, mistõttu peamised majandusprotsessid võivad teineteisest oluliselt erineda..

Kuigi firmade juhtimisprotsesside põhjalik kirjeldamine ja ühiste tunnuste alusel grupeerimine on jäänud vaatlusväljast mõnevõrra kõrvale, võiksid ettevõtted silmas pidada tegevusi, mis aitavad lõpptulemusena saavutada paremaid resultaate.

Kõigepealt tuleks mõelda ettevõttele kulueeliste loomisele tootmistegevuse ümberkorraldamise kaudu. See peaks olema iga heade tootmistulemuste poole pürgiva ettevõtte lipukirjaks ja sisulisel tähendab kulude kokkuhoidu ja hindade alandamist. Kuigi maailmamajandus eeldab pideva inflatsiooni olemasolu, siis üks võimalus toote väärtuse suurendamiseks tarbija jaoks oleks hinna, vähemalt reaalhinna (ilma inflatsiooni mõjuta), alandamine.

Teisena tuleks tegeleda valdkondade töö efektiivsemaks muutmisega, mis ühel või teisel moel eksisteerivad praktiliselt kõikides ettevõtetes ja kujutavad operatiivjuhtimise osa (personalijuhtimine, raamatupidamine, finantsjuhtimine jne.).

Kolmandaks ettevõtetele edu tagavateks faktoriteks tuleb kindlasti pidada kogemuskõvera efekti ärakasutamist ehk kindlale ettevõttele iseloomulike eriomaste oskuste ärakasutamist tootmisel.

Kuigi enamus ettevõtete ressursside juhtimissüsteemidest on pärit valdavalt tootmisega tegelevatest ettevõtetest, pööratakse nendes küllaltki suurt tähelepanu administratiivsete ülesannete lahendamisele, süsteemi vaadeldakse kui täiustatud vertikaalsele juhtimissüsteemile tuginevat organisatsiooni.

Kõrvuti ettevõtte ressursside juhtimissüsteemi põhiülesannete kasutamisest saadava kasuga, võimaldab süsteem fikseerida ettevõtte tegevuse eesmärgid organisatsiooni täiustamise ja konkurentsieeliste loomise osas. Kui esile tuua mõningaid sarnased tegevusi, mis on kasutatavad olemuslikult erinevates organisatsioonides, siis kõigepealt tuleks tähelepanu pöörata organisatsioonilistele ümberkorraldustele mis võimaldavad oluliselt suurendada ettevõtetesisese funktsionaalse tegevuse integreerituse astet. Teiseks võimaldaks juhtimiskultuuri uuele tasandile jõudmine tagada ülemineku teatud mõttes lokaalsemalt, globaalsemale nägemusele just teeninduskultuuri tõstmise osas pöörates suuremat tähelepanu nii sise- kui ka välisklientidele.

Infosüsteemid ja laiemas mõttes kogu infotehnoloogia kasutamine on aja märk ja võimaldavad ettevõtetel oma äritegevuses jõuda kvalitatiivselt uutele tasanditele.