Infomatsioon on igasuguse majandustegevuse aluseks ning infosüsteemid on olnud ühel või teisel moel kasutusel juba ammu enne arvutustehnika kasutuselevõtmist. Arvutustehnika ilmumine on andnud võimaluse oluliselt suurema infohulga kasutamiseks, selle kiireks töötlemiseks, mitmesuguste analüüsi- ja prognoosimudelite laialdase kasutamiseks, kuna tulemused saadakse suhteliselt kiiresti ja seetõttu saab neid operatiivse otsustusprotsessi käigus kasutada. Peale operatiivse juhtimistegevuse kasutatakse infosüsteemi ka strateegiliste plaanide väljatöötamisel, raamatupidamise aruannete koostamisel, laoseisude kontrollimisel, logistikaülesannete lahendamisel (transpordiülesanded) jne..

Ülaltoodu põhjal saab järeldada, et informatsiooni töötlemiseks olgu seda siis kas arvuti abil või ilma selleta on vaja eriomaste oskustega töötajaid, kes on võimelised olemasoleva informatsiooni baasil jõudma uute teadmisteni. Arvutustehnika kasutusele võtmine on tekitanud vajaduse väga erineva ettevalmistusega nn. „patsiga poiste" järele, kuna hooldada on vaja nii arvutit ennast e. riistvara, kui ka infotöötlemiseks vajalikke programme e. tarkvara. Ettevõtte tasandil on tihtipeale suuremaks probleemiks tarkvaraga seonduvad küsimused ja reeglina sõltuvalt sellest, kas tarkvara on valmis kujul sisseostetud, arendajalt tellitud või ise välja töötatud.

Igasugune lähteinformatsioon kujutab endast andmete kogu, mis asjatundmatule pilgule ei pruugi midagi tähendada. Teadmata lähteinformatsiooni esitamise põhimõtteid ja omamata nende lugemiseks ja töötlemiseks sobivat tarkvara võib informatsioon olla täiesti kasutu. Selleks, et mingist numbrite ja/või tähtede näiliselt kaootilisest kogumist midagi mõistlikku välja lugeda tuleb neid töödelda spetsiaalse tarkvara abil, mis ongi infosüsteemide oluliseks osaks. Reeglina tarkvara ja kõikvõimalikud funktsionaalsed seosed, mis andmete kõrval on infosüsteemi põhiliseks osaks oleksid lõpptarbija jaoks suhteliselt väheolulised ja seetõttu võib neid vaadelda süsteemiteooriast tuntud mõiste „musta kastina". Lõpptarbija jaoks on kõige tähtsam lõpptulemus, tõsi küll, mida see tulemus näitab ja kuidas lähteinformatsiooni muutmine seda mõjutab on vaja teada.

Infosüsteem võib toimida, sõltuvalt tarbija vajadustest:

• reaalajas, kus sisendinformatsiooni muutused peegelduvad koheselt ka analüüsi tulemuses
• mittereaalajas, kus sisendinfo jaa analüüsi tulemuste vahel on mingisugune ajaline nihe.

Reaalajas toimub sisendinfo analüüs koos samaaegse tulemuste esitamisega valdkondades, kus tuleb koheselt reageerida sisendinfo muutustele. Tüüpilisteks näideteks on elektrienergia tootmine, kus pole võimalik hilisem reageerimine muutustele, kuna igasugune hilinemine võib viia väga suurte elektrienergiaga varustamise häireteni.

Kindlasti pole selline operatiivne reageerimine vajalik kõikides ettevõtetes ja ka sama ettevõtte erinevates osakondades. Reeglina pole ettevõttes alati võimalik ja ka vajalik täiemahuliste finantsanalüüside ja -aruannete koostamine reaalajas. Ka makroökonoomilised analüüsid ja turuuuringud ei toimu reeglina reaalajas. Samas peab toonitama, et infosüsteemide toimimine reaalajas on väga levinud, kuna see võimaldab operatiivseid otsuseid praktiliselt nende langetamise hetkel viia täitjateni

Infosüsteemi osaks tuleb lugeda ka protsessijuhtimist, nii on tööstuses infosüsteemi väga levinud kasutusvaldkonnaks mingi konkreetse tootmisprotsessi automatiseeritud juhtimist. Enamlevinud valdkondadeks oleks õmblustööd, metalli töötlemine jne.. Selliste infosüsteemi valdkondadele ligipääs on väga piiratud ja siit tuleneb ka erinevate õiguste kehtestamise nõue informatsiooni tarbijatele.

Laias laastus võib õigusi olla kahel tasandil:

• osadel tarbijatel on võimalik sisestada, muuta või kustutada teatud informatsiooni
• teine osa tarbijaid saavad infosüsteemi kasutada ainult lugemisrežiimis.

Loomulikult on ka tarbijate ligipääs erineva tasandi infole erinev, teatud osa informatsioonist, milles sisaldub ettevõtte ärisaladusi, on kättesaadav ainult selleks vastavad volitused saanud isikutele. Teine äärmus ettevõtte infosüsteemi infole ligipääsu osas oleks üldkasutatav info, millele oleks juurdepääs kõigil töötajatel.

Lõppjäreldusena peab märkima, et infosüsteemid mängivad ettevõtte reaalses tegevuses keskset rolli ja halvasti või lõpuni läbimõtlemata infosüsteemide kasutamine toob kaasa ka kogu ettevõtte majandusliku tegevuse efektiivsuse vähenemise.