Infosüsteem on ettevõtte või organisatsiooni info- ja süsteemitöö korralduse, meetodite ning vahendite süs­teem (kogum). Infosüsteem luuakse efektiivsuse tõst­miseks, lähtudes ettevõtte põhieesmärkidest. Ettevõttel või organisatsioonil eksisteerib juhtkonna ja kontori jaoks töökorraldus (sageli organisatsiooni ja tema struktuuriüksuste põhimäärustena), mis sisaldab ka infotöö ja süsteemitöö eesmärke, tegevusprogrammi ning töö metoodikat. Tänapäevane infosüsteem kasu­tab infotehnoloogia vahendeid ja põhiosas mõistame infosüsteemi kui ettevõtet või organisatsiooni koos arvutikasutusega.

a) Riigi infosüsteemid. Ülaltoodud määratlus kehtib ka riigi infosüsteemide osas. Riigiasutuste tegevus on oluliselt seotud info kogumise, töötlemise, analüüsi ja väljastamisega, mida nüüdisajal teostatakse enamasti (infokom­munikatsiooni tehnoloogia) vahenditega.

Riigi infosüsteemi moodustavad mitmesugused and­mekogud (riigi põhiregistrid, riiklikud registrid jne), riigiasutuste dokumendihaldussüsteemid, internetipor­taalid ja kõiki eespool toodud rakendusi toetavad info­tehnoloogilise infrastruktuuri elemendid (kohtvõrgud, serverid, tööjaamad jt).

Riigi infosüsteemides peab arvestama ka ko­haliku omavalitsustega, mis on inimestele kõige lähemal asuv avaliku teenuse (või­mu) asutus, ta on ka riiklike andmekogude ja infosüs­teemide andmehõive esimene tasand. Riiklikud and­mekogud hakkavad täiuslikult toimima, kui andmete kandmine digitaalsesse andmekogusse muutub jurii­dilise protseduuri (näiteks sünni registreerimise) reaal­ajas toimuvaks osaks. Riiklike registrite korralik toi­mimine on oluline Euroopa Liidu ühtse infosüsteemi väljatöötamisel. Infoühiskonnas ei ole ääremaid.

b) Andmekogude riiklik register http://www.riik.ee/arr/arrindex.html . Andmekogude riikliku registri pidamise eesmärk on andmekogude üle arvestuse pidamine, valitsusele ja andmekogude vastutavatele töötlejatele ning riigi info­süsteemide alaseid töid koordineerivale asutusele ette­panekute tegemine samaste ja üksteist sisuliselt kor­davate andmekogude pidamise vältimiseks, andmeko­gude laiendamiseks, ühendamiseks või likvideerimi­seks, andmete ristkasutuseks ning andmetöötluse või andmehõive korrastamiseks.

Registrisse kantakse andmed järgmiste andmeko­gude kohta:

1. Riigi põhiregistrid ja nendega andmete vahetamises osalevad andmekogud.
2. Riiklikud registrid.
3. Juriidiliste isikute ning riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes peetavad delikaatseid isikuandmeid si­saldavad andmekogud.
4. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste andmeko­gud, mis koguvad ja väljastavad riigi põhi- ja riiklikes registrites sisalduvaid andmeid.

c) E-kodanik http://www.riik.ee/ekodanik/ . E-kodaniku projekti eesmärk on võimaldada kõikidel inimestel aktiivselt osaleda infotehnoloogia abil ava­likus elus nii riigi, regiooni kui ka kohalikul tasandil.

d) Kodaniku IT-keskkond (KIT) on kõigile kodanikele interneti veebilehitseja kaudu kasutatav infotehnoloo­giliste vahendite kogum turvaliseks suhtlemiseks riigi­asutuste, kohalike omavalitsuste asutuste, eraettevõtete ja kolmanda sektori institutsioonide (edaspidi asutuste) infosüsteemidega. KIT kasutajate ringi peab olema võimalik laiendada mittekodanikega.

KIT vahendid võib jagada kasutajagruppide järgi kolmeks: kodaniku, üldsüsteemne ja avalik osa (teabe­portaal):

• Kodanikuportaal http://www.eesti.ee/ ja http://www.riik.ee/kodanikuportaal/

sisaldab kodanikele vahetult suunatud põhiosi (kodaniku dokumendisüsteem, elektroonne ümbersuunatav postkast, turvaline keskkond teenustele ligipääsuks).

Kodaniku ja riigi suhetes taotleb riik teenuskeskset lähenemist, kus riigiasutused esinevad eelkõige avaliku teenuse pakkujatena. Kodanikuportaali loomise aluseks on seatud põhimõte: kodanikul peab olema võimalus suhelda riigiasutuste­ga, ilma et ta peaks teadma kogu haldusorganisatsiooni ülesehitusest.

Loodav kodanikuportaal laiendab üldsuse arusaama ava­likust haldusest ja selle pakutavatest teenustest, aitab kodanikel Eesti avalikku haldust mõista euroopalike põhiideede kohaselt, s.t mitte võimuinstrumendi, vaid kodanike jaoks ja kodanike teenistuses oleva süsteemina. Kodanike juriidilise kirjaoskuse parandamisele aitab kaasa teabe aktiivne pakkumine, mille käigus asenda­takse senine seaduse keskne lähenemine ehk seaduste teks­tide vahendamine teabe pakkumisega kodanikukesk­selt.

Portaali toimimiseks ja ajakohastamiseks tuleb luua sellised õiguslikud alused, mis võimaldavad eri asu­tuste eri taseme ametnikel vahetult suhelda ja seega vähendada ametliku suhtlemise kuhjumist juhtide ta­sandile.

• Teenuste üldsüsteemsed vahendid - asutuste info­süsteemide kodanikele suunatud e-teenuste realisee­rimise ja kättesaadavuse hõlbustamiseks töötatakse välja reeglid ning üldsüsteemsed vahendid.

• Teabeportaal - vaba juurdepääsuga veeb kõigi ini­meste teavitamiseks nende õigustest ja kohustustest, see on kodanikule e-teenuste värav. KIT keskkonna visioon toetab laiemat e-kodaniku vi­siooni: aastaks 2004 pakuvad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused teenuseid Interneti kaudu. 60% elanikkonnast kasutab igapäevases tegevuses ja olmes Internetti. Teabeportaali kaudu on kodanikule kergesti haaratavalt ning ühest kohast kättesaadavad avaliku halduse ja erasektori pakutavaid e-teenused.

e) X-tee https://portaal.riik.ee/ X-tee on vastava projekti algetapil kasutusele võetud tinglik termin riigi loodavate andmekogude ühtse tee­ninduskihi kompleksse lahenduse kohta, mis hõlmab nii tark- ja riistvara kui ka organisatsioonilisi meetmeid süsteemi töö korraldamiseks ja arendamiseks. Süsteem võimaldab selleks volitatud kasutajal (asu­tusel, ettevõttel, organisatsioonil või üksikisikul) soo­ritada erinevaid päringuid riigi infosüsteemidesse ja volituste piires teha andmetes muudatusi.

X-tee teenuseks on erinevad päringud, mis tehnoloo­giliselt on realiseeritud kolmel viisil: füüsiline isik saab teenust Kodanikuportaali kaudu, juriidiline isik võib saada teenust kas mini-infosüsteem-portaali MISP või asutuse/organisatsiooni infosüsteemi spetsiaalliidese kaudu. X-tee osalisteks loetakse selle keskkonda kaasatud ava­likku võimu teostavad asutused/isikud ja partnerid. X-tee partneriteks on subjektid, kes X-teed haldava asutusega sõlmitud lepingu alusel pakuvad oma klien­tidele X-tees toiminguid võimaldavat liitumisteenust või osutavad füüsilisele isikule Kodanikuportaali ka­sutamist võimaldavat autentimisteenust.

X-tee on andmekogude risttee, kus kohtuvad päringute esitajad ja andmekogud. Nii andmekogud kui ka pä­ringute esitajad on mitmesugused, nad kasutavad eri­nevaid süsteeme ja on igaüks ise nägu. X-tee on ühtne keskkond päringute esitamiseks erinevatele andmeko­gudele.

Kodanikuportaal annab kõigile Eesti isikukoodi oma­vatele inimestele võimaluse sooritada neid X-tee pä­ringuid, mis on avaliku teenuse kaudu kasutamiseks lubatud. Esimese sammuna on kodanikule avatud võimalus kontrollida riigi poolt tema kohta kogutud andmeid mõnes andmekogus. Teenuseid saab kasutada ainult pärast isiku tuvastamist, mida on võimalik teha Eesti vabariigi kehtiva ID­kaardi või internetipanga autentimisteenuse abil.

f) ID-kaart http://www.pass.ee/ ID-kaart on kohustuslik siseriiklik isikut tõendav doku­ment üle 15-aastastele Eesti kodanikele ja elamisloa alusel Eestis viibivatele välismaalastele. ID-kaart on uue põlvkonna isikutunnistus, millega saab anda ka digitaalallkirja. Lisaks hulgale turvaelementidele on kaardil masinloe­tav kood ja kiip. Kiip on elektrooniline seade, millele on salvestatud kaardil nähtavad andmed, võtmed ja neid kinnitavad sertifikaadid isiku tuvastamiseks ning digitaalse allkirja andmiseks.

g) Valitsusasutuste dokumendihalduse programm http://www.riik.ee/dhp/ Valitsusasutuste dokumendihalduse programm (DHP) on riigikantselei algatatud riigiasutuste koostööprogramm üleminekuks digitaalsele dokumen­dihaldusele omavahelises asjaajamises.

Programm näeb ette kolme valdkonna kompleksset arendamist, milleks on:

• riigi asjaajamise aluste ümberkorraldamine digitaal­dokumentide kasutuselevõtuks;
• vajalike rakenduslike õigusaktide väljatöötamine;
• digitaalseks asjaajamiseks vajalike infotehnoloogi­liste standardite ning metoodika väljatöötamine.

Valitsusasutuste dokumendihalduse programm on koostööprogramm üleminekuks digitaalsele dokumendihaldusele valitsusasutustevahelises elektroonilises asjaajamises. Valitsusasutuste dokumendihalduse programmi ees­märk on riigi asjaajamise digitaliseerimine ning koos­kõlla viimine infoühiskonna nõuetega.

DHP tähendab:

• ühtset metoodikat: fikseeritakse riigi dokumendi­halduse poliitika, mis on osa riigi halduse-, info- ja internetipoliitikast, arvestades maailmas toimuvat ja riigi vajadusi,
• ühtseid standardeid: dokumendid ei tohi sõltuda riist-, võrgu- ega tarkvarast, neid kasutatakse andme­vahetusel nii ametnike, infosüsteemide kui ka arvuti­programmide vahel,
• töökorralduse reformi, mille eesmärk on riigi asja­ajamise digitaliseerimine, selle muutmine vastavalt infoühiskonna reeglitele,
• ühiseid infotehnoloogilisi lahendusi: valitsusasutuse dokumendihalduse reformi edukad lahendused laien­datakse üleriigilisteks lahendusteks, selleks koonda­takse vajalikud infotehnoloogilised võimalused,
• koordineerimist: valitsusasutuste dokumendihaldu­se projektide ning temaatikaga seotud tegevused koon­datakse ühtse kooskõlastamise alla.

DHP strateegia. Alustatakse valitsuse reglemendi reguleerimisvald­konnast lähtuva dokumentide haldamise süsteemi ra­kendamisega, sest see valdkond on:

• õigusaktidega korraldatud (valitsuse reglement, asjaajamise kord),
• ühine osa kõigile valitsusasutustele,
• hiljem laiendatav kõigile valitsusasutustes kasuta­tavatele dokumendiliikidele.

Saadud tulemused ja standardid üldistatakse ning töö­tatakse välja nõuded valitsusasutuste dokumendihal­dussüsteemidele. Luuakse tingimused valitsusasutustes dokumentide haldamise süsteemide kasutuselevõtmiseks.

Tõsiseks sammuks sisulise infoühiskonna poole on traadita interneti (WiFi, mobiilside jne.) kasutuselevõtmine ja mitmete satelliitside võimaluste ärakasutamise tulemusena pakutavad teenused (GPS jne.). Traadita interneti puhul on palju räägitud turvalisuse küsimusest, kuna tavatarbija jaoks jäävad turvalisuse tagamiseks tehtavad kulutused sageli mõistmatuks ning võivad seetõttu sattuda kõikvõimaliku pahavara rünnakute ohvriks.

Loomulikult võivad löögi alla sattuda ka eraettevõtted ja riigiasutused, kuid reeglina on nendes turvameetmed oluliselt kõrgemad, kuid turvaauke võib ikkagi leiduda (näit. Wikileaks). Kui senini oleme vaadelnud põhiliselt infoühiskonna poolt tekitatavaid muudatusi ühiskonnas ja inimlik faktor on jäänud kõrvale, siis reaalsuses võib väga palju probleeme tekkida just inimeste tasandil, kuna kõik IT arendused muudavad midagi meie igapäevases elus. Seega sõltub IT lahenduste edukus palju ka inimeste kohanemisvõimest. Hirm, mittemõistmine ja sageli ka vähene teavitus võib põhjustada vastuseisu igati normaalsetele IT lahendustele. Reeglina on inimeste oskuste kasv oluliselt aeglasem kui tehnoloogia areng, õpitakse tundma ikka seda, mis on juba rakenduse leidnud, mitte seda, mis on veel enamiku inimeste jaoks ulmevaldkond.

Kokkuvõtteks võib märkida, et liikumine infoühiskonna suunas on olnud üheks globaliseerumise veduriks, kuid kaugeltki mitte ainus. Kahtlemata aitab vaba suhtlemine inimeste vahel teineteisest paremini aru saada, kuid võib ka tekitada ühiskonnas uusi probleeme.