Kaasaskantavad elektroonikaseadmed on kasutusel praktiliselt igaühel, aidates inimesi nende igapäevatoimingutes. Olgu see siis suhtlemine erinevaid elektroonilise suhtlusvahendeid kasutades, telefonkõned, elektroonilise märkmiku funktsioon või enda asukoha tuvastamine GPS abil.Seadmeid on eri otstarvete jaoks ja seadmete funktsionaalsused tihtipeale kattuvad. Erinevate seadmete ülevaade on toodud allpool.

Mobiiltelefon (Cellular phone) Kasutab raadiosidet kõnede ühendamiseks. Mobiiltelefonid kasutasid algselt analoogsideteenust (NMT - Nordic Mobile Telephony), mis sai alguse Rootsi inseneridelt ning selle edu pani aluse Nokia ja Ericsson'i tähelennule. Tänapäeval on mobiilside juba täielikult üle läinud digitaaltehnoloogiale ja tehnoloogia on pidavalt edasi arenenud alates GSM tehnoloogiast kuni 3G ja 4G tehnoloogiateni.
Mobiilsidevõrk jagatakse kärjetaoliselt piirkondadeks ja igasse piirkonda paigutatakse mobiilside tugijaam koos antenniga varustatud raadiosaatja-vastuvõtjaga. Tugijaamad on raadio teel omavahel ühendatud ühtsesse võrku ning võrgu põhijaam on omakorda ühenduses tavalise vaskjuhtmetega telefonivõrguga.

Nutitelefon (Smartphone) on laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui teiste elektrooniliste sidevahendite kasutamiseks nagu e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebi lehitsemiseks, enda asukoha tuvastamiseks GPS abil, fotokaamerana ja märkmete salvestamiseks . Lisanduda võib ka muid funktsioone nagu traadita võrguühenduse võimalus, USB liides, Bluetooth liides, sisseehitatud raadio, TV, puutetundlik ekraan, jne.
Nutitelefoni funktsioonid saavad kasutajale kättesaadavaks telefoni sees oleva operatsioonisüsteemi abil. Tuntumad OS'id telefonidele on iOS, Symbian, Android, Windows Phone 7. Hetkel on suure populaarsuse võitnud Android vabavara operatsioonisüsteem, mis kasutab Linux'i kernelit. Android jõudis laiemasse kasutusse läbi Google'i, kes ostis algse OS'i arendaja. Android'il on suur toetus ja saadaval palju erinevat tarkvara üle maailma. Rakendused kirjutatakse Java keeles.

Joonis 5‑1. Android OS'i töölaud (Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Android_home.png)

Elektronmärkmik (PDA - Personal digital assistant) on peoshoitav seade, milles on ühendatud arvuti ja kalendermärkmiku funktsionaalsus. Reeglina on võimalik ka seadme võrku ühendamine ja võimalik, et seade on kombineeritud ka telefoni funktsionaalsusega. Seadme funktsionaalsuse teeb kättesaadavaks operatsioonisüsteem nagu Palm OS, Symbian, Windows CE, jne. On olemas nii klaviatuuriga kui ilma klaviatuurita elektronmärkmikke. Viimastel täidab klaviatuuri aset puutetundlik ekraan kas virtuaalse klaviatuuriga või kasutades puutetundlikku ekraani läbi menüüde navigeerimiseks. Seadmel on navigeerimiseks pliiatsitaoline lisaseade. Selle seadmega saab tavaliselt ka käekirjas teksti sisestada.

Pihuarvuti (Handheld computer) on arvuti, mida saab mugavalt käes hoida ja puuteekraanilt navigeerida. Pihuarvuti võib kombineerida PDA ja mobiiltelefoni funktsionaalsust.

Kantav arvuti (Wearable computer) on arvuti, mis kinnitatakse keha või rõivaste külge ning millega suheldakse kõnetuvastuse ja kuvarprillide (HMD - Head Mounted Display) abil.

Tahvelarvuti (Tablet PC) on personaalne portatiivne arvuti, millel puudub füüsiline klaviatuur ja mida navigeeritakse puutetundliku ekraani abil.Tahvelarvutid said populaarseks Apple'iiPad toodete turuleilmumisega ja kaasajal on nende valik oluliselt laienenud ning erinevad mudelid töötavad erinevatel operatsioonisüsteemidel.

Joonis 5‑2. Apple iPad tahvelarvuti (Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:1stGen-iPad-HomeScreen.jpg)

Põhiliseks operatsioonisüsteemiks Apple iOS kõrval on Google Android operatsioonisüsteem, mis ei jää võimaluste poolest alla turuliidrile.Teatud võimalusi on isegi rohkem, kuna Android tahvelarvuti kasutaja saab laadida oma arvutisse palju erinevaid rakendusi ja mänge, mida arendatakse kogu maailmas. Apple'i rakendused on piiratud tootja suva järgi. Samas on piirangutega tagatud rakenduste sobivus seadmele ja vähem probleeme puudulike rakendustega. Tahvelarvuti eelisteks on võrreldes sülearvutiga väiksem kaal ja õhem korpus. Seda on mugav kaasa võtta reisimisel. Jõudluselt on selline arvuti piisav, et võimaldada multimeedia kasutamist, lihtsamate arvutimängude mängimist, erinevate veebiraamatute lugemist, terminalina kasutades saab selle kaudu ühenduda teiste arvutite külge ja teha tööd reisil olles.
Üks tahvelarvuti eriliik on vaid e-raamatute lugemiseks mõeldud seade, mille näiteks on AmazonKindle.

Joonis 5‑3. Amazon Kindle (Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Amazon-kindle-gen2.jpg)

See seade võimaldab laadida hulga e-raamatuid mällu ja neid nii mugavalt lugeda nii reisil kui kodus olles. Raamatu lugemisel on oluline selleks spetsiaalselt kohandatud ja silmi vähem väsitav kõrge kontrastsusega peegeldusteta ekraan, mida saab lugeda ka päikesepaistel. Seetõttu on selline spetsiaalne seade raamatute lugemiseks sobivaim.

Globaalne positsioneerimissüsteem (GPS - Global Positioning System) on süsteem, mis võimaldab määrata objekti asukohta satelliitidelt vastuvõetud raadiosignaalide võrdlemise teel ligikaudu 10m täpsusega. Asukoha määramise eelduseks on barjääride puudumine GPS seadme ja satelliitide vahel. GPS kuulub paljude mobiilsete seadmete komplektsusesse. See leiab laialdast kasutust erinevate navigeerimissüsteemide kasutamisel ja ka erinevate objektide teekonna jälgimisel, näiteks logistikaettevõtte autode asukoha määramisel või auto turvasüsteemi osana ärandatud auto leidmisel.