Linux on mitme kasutajaga Unix'i kloon ning avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mille lõi Soome üliõpilane LinusTorvalds. Tänapäeval on Linux laialdaselt kasutatav süsteem suure arvu kasutajatega.
Linux koosneb kolmest põhiplokist vastavalt monoliitsele struktuurile:

• Kernel: rakendab protsessori, mälu ja seadmete ning failisüsteemi haldurit.
• Süsteemiteegid: määravad standardfunktsioonid, mida saavad kasutada rakendused suhtlemisel kerneliga.
• Süsteemi utiliidid: sisaldavad programme nagu kasutajaliides (kest), mis tõlgib kasutaja käske, kompilaatoreid ja teisi süsteemihalduse programme.

Linux kasutab protsessi malle, mis on sarnased Unix'ile.Kernelis on võimalik kaks süsteemikutset: fork ja exec. Fork võimaldab luua (tütar) protsessi, mis on identne selle loonud protsessiga (ema), ainsa erinevusega selles, et tütar on seotud erineva protsessori identifikaatoriga (PID) kui emaprogramm. Kasutades exec süsteemikutset võib tütar seejärel muuta oma koodi, käivitades teise programmi käivitatavas failis. Linux pakub töötlemiseks hulga kommunikatsioonivahendeid nagu liinid, soklid, signaalid jne.

Linux'i failisüsteem on otsustava tähtsusega ressursside nagu failid ja seadmed haldamisel ning samuti süsteemi turvalisuse seisukohast. Tegelikult failisüsteem kasutab spetsiaalseid faile kataloogide ja seadmete jaoks ning määratleb kaitse atribuudid iga faili jaoks (nii tavalised kui spetsiaalsed). Iga Linux'i kasutaja on eraldi seotud kasutaja identifikaatoriga UID ja grupi identifikaatoriga GID ning kõik protsessid, failid ja kataloogid on tähistatud nende omaniku UID ja GID-ga. UID ja GID paarid määravad ära kõigi kasutajale kuuluvate protsesside kaitsedomeeni.

Iga faili või kataloogi puhul on võimalik määrata, millised operatsioonid on lubatud selle omanikule, omanikuga samas grupis olevatele kasutajatele ja kõigile ülejäänud kasutajatele.

Faili nimi	Omaniku õigused	Omaniku grupi õigused	Teiste kasutajate õigused
Fail 2	RWE	RW-	R--
Fail 3	R-E	R--	R-E
Fail 4	-W-	---	---

Joonis 2‑19. Failisüsteemi õiguste loetelu (R-lugemisõigus, W-kirjutamisõigus, E-käivitamisõigus) (Allikas: Learning Materials for Information Technology Professionals (EUCIP-Mat))