Nõuded muutuvad, süsteemid muutuvad, koos nendega peab muutuma ka dokumentatsioon. Sest dokumentatsiooni puudumisest hullem on vigane dokumentatsioon. Samas kiirete muutuste ajal on eraldiseisva põhjaliku dokumentatsiooni värskena hoidmine mahukas ja keeruline ülesanne. Kergesti kipuvad tekkima kohad, kus eelnevalt paigas olnud seosed muutmise käigus kaduma lähevad. Kui tahta süsteemi ja dokumentatsiooni kooskõla säilitada, siis üheks mooduseks alustada muutuste sisseviimist dokumentatsioonis ning pidada järge kõigi osadega, mis muutustega seotud võiksid olla. Ning alles lõpuks viia muudatused sisse ka tegelikult töötavasse süsteemi.

Teiseks mooduseks on võimalikult suure osa dokumentatsiooni sidumine programmikoodiga. Sest nagu vahel öeldakse, ei valeta kood kunagi - ikka teeb masin seda, mis seal kirjas. Sel juhul automaattestidega määratakse kõigepealt uus vajalik funktsionaalsus - mis on omakorda nõuete kirjelduseks. Ning muudes kohtades on dokumentatsioon võimalikult koodi juurest genereeritavate automaatsete kommentaaridena - siis piisab hoolitsemisest, et koodis koha peal tehtavad muutused sealsamas meetodi päises korralikult kommenteeritud saaks - ülejäänu eest otsustab juba kommentaaride põhjal dokumentatsiooni koostav rakendus.