Ülesanne on enamasti lahenduv nii protseduurilise, funktsionaalse kui objektorienteeritud lähenemise kaudu. Lihtsalt tuleb vaadata, mis parasjagu sobiv tundub. Protseduurilisel juhul on võimalik ja tavapärane kõik tegevused etappidena ära kirjeldada ning neid pärast soovitud järjekorras kasutada.  Funktsionaalsel juhul saab mõnedki kohad lühematena kirja panna. Samuti on võimalik otsustada, et samanimelise funktsiooni all käitutakse kord üht- kord teistmoodi.

Objektorienteeritud lähenemine annab põhjalikumad võimalused, samas pole selle abil enamasti võimalik päris lühikest lahendust teha. Juhul, kui on tegemist paljude väikeste abikäskudega, siis võib mõnikord olla objektorienteerituse suhtes ettevaatlik. Samas pakub ta paindliku samatüübilise võimaluse kasvavate lahenduste jaoks, kus võimalik rakendust suures ulatuses täiendada ilma, et peaks selle struktuuri muutma hakkama.