Aegade jooksul on välja kujunenud avatud ning suletud koodiga tarkvaraarendus. Esimese juures neist tehakse oma programmikood üldjuhul kõigile vabalt kättesaadavaks, varjatud on ainult paroolid ja muu sarnane tundlik info. Omal on mugav valmivat rakendust luua vabalt ligipääsetavas keskkonnas. Suuremate ja laiemat huvi pakkuvate projektide korral on lootust, et huvilised on valmis lõike omalt poolt täiendama ja kontrollima. Samuti on avatud koodiga arenduste puhul üldjuhul õigus kasutada vajalikke lõike juba valminud avatud koodiga rakenduste juurest mis võib mõnikord töövaeva märgatavalt vähendada.

Puudusteks peetakse mõnikord hajusust projektijuhtimisel, kui tegijate ring on liialt laiaks läinud. Samuti pole nõnda võimalik töö juures kasutatavaid algoritme salajas hoida, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Suletud koodiga tarkvaraarenduse juures on lõppkasutajale kättesaadav vaid installeerimisvalmis toode, tarkvara loomisega seonduv jääb tarkvarafirma siseasjaks. Selliselt on tarkvarafirmal võimalik rakenduse loomise käigus valminud mooduleid ka mujale eraldi tasu eest müüa. Samas firmas ühtse kodeerimisstandardi järgi loodud tarkvara puhul on mõnikord rohkem lootust, et eraldi loodud tükid julgemini üksteise külge sobivad. Samuti mõned lepingud ja projektid kohustavad arendatavat tarkvara looma kinnise koodiga.

Tasapisi on tarkvara ja ka muu intellektuaalomandiga seotud litsentside süsteem mitmekesistunud. On võimalik määrata, millistes tingimustes on tarkvara võimalik edaspidi kasutada. Kas, millistel tingimustel ja kui palju on seda tulevikus võimalik muuta. Nii on loodetavasti võimalik leida enamike projektide jaoks sobiv lahendus kus on piisavalt vabad käed oma süsteemi loomisel, samas ei pea muretsema, et tarkvara koodi edasine kasutus võiks arendavale seltskonnale märgatavalt kahju teha.