Objektipõhised loogilise mudelid: olemi-seosemudel, objektorienteeritud mudel

Esimene objektidega seotud mudel sai nimeks olemi-seosemudel või objekti-seosemudel (entity/relationship (E/R) model). Mudel algab objekti (olemi, andmeühiku) määratlusega. Näiteks personalihalduse kontekstis oleks objektiks või andmeühikuks töötaja. Objektidegruppi (ettevõtte töötajad) nimetatakse objektide hulgaks (või andmeühikute hulgaks - entity set). Igat objekti iseloomustavad atribuudid ehk omadused (attributes), millised teda kirjeldavad. Töötaja omaduseks (atribuudiks) on näiteks tema töölevõtmise kuupäev.

Konkreetse objektide või andmeühikute eristamiseks hulgas kasutatakse võtit, milleks on on üks objekti omadus. On olemas erinevaid võtmeid, kuid kõikide nende ülesandeks on objekti unikaalne eristamine objektide hulga sees.

Esimene võtmetüüp on nn.supervõti (superkey). Supervõti koosneb mitmest omadusest, mis muudab ta ülikülluslikuks, arvestades tema eesmärki. Supervõtme näiteks võiks olla omadustegrupist "kontonumber", "büroo nimetus" ja "sugu" koosnev võti. Kuna isiku kontonumber iseenesest on piisav isiku määratlemiseks, siis selline võti ongi ülikülluslik.

Võtme, mis võimaldab objekti üheselt määratleda ilma omaduste ülemäärase kasutamiseta, võib supervõtmest eraldada ja ta muutub primaarvõtme (primary key) kandidaatvõtmeks (candidate key). Ülaltoodud näites toodud kontonumber oleks hea kandidaatvõtme näide.Kui kandidaatvõtmeid on rohkem, kui üks, siis valitakse neist üks primaarvõtmeks. Töötaja näitel konstrueeritakse primaarvõti hoopis omadusest "töötaja number", sest ettevõtte sees on see omadus nagunii unikaalne ja iseloomustab töötajat rohkem, kui kontonumber, milline on aga parim primaarvõti pangaklientide eristamiseks.

Seos, suhe või sõltuvus on link, mis loob loogilise seose objektide või objektide hulkade vahel. Näiteks on ettevõttes olemas seos töötajate hulga ja nende töötasupakettide vahel. Igat suhet kirjeldatakse omaduste grupiga. Eeltoodud näite puhul võib töötasupaketi ja töötaja vahelise seose omadusteks olla töötaja number, kuu number ja aasta number. Kaks seosega lingitud omadust võivad olla eritasandilised, näiteks üks on valitsev (dominant) ja teine alluv (subordinate). Toodud näitest on töötaja number valitsev, sest ei saa maksta palka, kui pole töötajat. On muidugi ka vastupidine võimalik, sest töötasu palga näol ei maksta reeglina enne, kui töötaja on kuu aega töötanud.

Kardinaalsus on seose või suhte oluline omadus ja ta määratleb, milline on seotud andmeväljade vastavus. Suhe töötaja ja töötasupaketi vahel on „üks-mitmega" tüüpi, mis näitab, et üldisele töötajale vastab mitu töötasupaketti. Suhe, mis seob töötasupaketi suhtelise väljamaksega on „üks-ühene" seos, mis näitab, et töötasupakett peab vastama ühele ja ainult ühele väljamaksele (konkreetse isiku palgasumma).

Eraldi peaks vaatama „nõrku olemeid" ("weak entities") või olemeid, millistel puudub oma primaarvõti. Selliste olemite näiteks võib tuua pangadeposiidi, mille atribuudid on kogus (summa) ja kuupäev/kellaeg ehk ajatempel (timestamp). Pole võimalik määratleda primaarvõtit, kuna erinevad inimesed võivad teha samasuure hoiuse samal ajahetkel. Õigemini see olem omab mitu-ühega sõltuvust koos olemiga, mis kajastab pangkonto numbrit, millisele hoius paigutati, mis omakorda on konto primaarvõtmeks. Hoiuse primaarvõti koostataksegi atribuutidest hoiuse ajatempel ja olemi "konto" kontonumber.

Olemi-seosemudel on esimene ja kõige laialdasemalt kasutatav mudel, kuid ta pole ainuke loogiline mudel, sest objektorienteeritud keelte pealetungiga on ka objektorienteeritud andmebaasid (object-oriented databases(OODB, vastav eestikeelne lühend võiks olla OOAB)) laialt levinud. OOAB mõiste on tuletatud kasutades objektorienteeritud programmeerimise põhimõtteid koos andmete haldamise ja salvestamise võimega. OOAB kasutatakse andmehalduses keerukamate andmestruktuuride korral, kus ei piisa ainult omaduste loetelude haldusest, vaid kus on vaja sooritada salvestatud andmetega seotud tegevusi või toiminguid.

OOAB üldpõhimõtted on samad, mis objektorienteeritud programmeerimisel:

• abstraktsioon ehk üldistus - omadus kirjeldada objektide funktsionaalseid külgi ja vältida tähelepanu pööramist detailide sisemisele teostusele
• kapseldus (encapsulation) või võime eraldada välised aspektid (funktsionaalsus) sisemisest esitlusest, kuna see pole ülemiste rakenduse kihtide seisukohalt oluline, on ta maskeeritud.

Mõlemad toodud aspektid võimaldavad selgitada (kasutada) abstraktse andmetüübi (abstract data types (ADT)) mõistet.

Objekte iseloomustavad atribuudid (andmed) ja tegevused (kuidas objekte on võimalik manipuleerida). Näiteks "tekst" tüüpi objektil on võimalik defineerida teksti lisamise operatsioon tekstide liitmise teel või mingi lõigu otsimine sellest tekstist. Sarnaselt olemite või olemite hulkadega, võib objekt kuuluda objektide klassi. On samuti võimalik määratleda, et objektid on ainsad klassi eksemplarid (või esindajad), mis esindavad mingit tuntud rakendust. Igal objektil on oma tunnus (OID - object identifier), mis on unikaalne kogu süsteemi ulatuses ja mis kujutab endast viidet objektile enesele.