Kirjepõhine loogiline mudel on sarnasem arhiveerimistegevusele, mida kasutati enne arvutiseerimise ajajärku. Võrreldes ER mudeliga, on kirje samaväärne olemiga, mis tagab, et ta esindab sama objektiga seotud informatsioonigruppi. Kui ER mudelis seda informatsioonigruppi kutsutakse atribuudiks (omaduseks), siis siin on tema nimi andmeväli (field). Erinevus on filosoofiline, kuna ER mudel teeb üldistuse defineerides olemi ja atribuudid.

Teine erinevus on viisis, kuidas suhteid (seoseid) defineeritakse ja hallatakse.

Esimene mudel on hierarhiline andmemudel, milles suhted on hierarhilised. Neid suhteid realiseeritakse viitade kaudu. Näiteks kirjes, mis defineerib töötaja on viide kirjete ahelale, mis sisaldab andmeid selle töötaja palgapaketist (või töötasustamise tingimustest), millises omakorda on viide väljamaksetele.

Selline skemaatiline lähenemisviis on jäik vaatamata oma lihtsusele, kuna sisemised piirangud tulenevad lihtsusest.

Võrgupõhine andmemudel, mis sisaldab paljude kirjete hulgas palju ristviiteid, loob tegeliku võrgustiku, mis on sarnane lingitud veebilehtedele, on veidi väiksema jäikusega. Võrgumudeli piiranguks või probleemiks on andmete uuendamisel uuendamist vajavad ristviidete haldamise raskused. Ilmselgelt tasakaalustab seda piirangut mitmete ristviidete suurem paindlikkus, mis omakorda võimaldab palju kiiremat kirjetevahelist navigeerimist, kui hierarhiline mudel.

Enamate mudelite olemasolu on põhjustanud erinevate nimede kasutamist sarnastele, kuid mitte identsetele põhimõtetele: seetõttu on võimalik kohata ABHS tooteid, milliseid endiselt kutsuvad ridasid kirjeteks, veergusid (või veergude ja ridade ristumiskohti) väljadeks ja üht unikaalset tunnust primaarvõtmeks (kasutatakse samu termineid, mis olem-seos mudeli korral).