Andmetega tegelevad enamik rakendustest. Kui rakenduse töö piirdub kasutaja andmete põhjal vastuse arvutamisega kus täiendavat lisateavet vaja ei lähe, siis võib enamasti piirduda rakenduse sees oleva koodiga. Üksikute andmete kasutamisel või salvestamisel on andmeid mugav ja traditsiooniline hoida failides. Kui aga andmeid või nende tüüpe on hulgem või on tegemist paljude üheaegsete kasutajatega - sellisel juhul on andmebaasihaldussüsteemi kasutamises rakenduse osana märgatav tulu. Muidu peaks hakkama sarnaseid optimeerimis- ja kontrollikohti ise oma programmide sisse kirjutama, mis aga osutub küllalt töömahukaks. Andmebaasi võimalusi kasutaval rakendusel lisandub keerukusena juurde muidugi andmebaasi enese installimine ning selle ühendamine rakendusega, nii et keerukustest päriselt ei pääse. Küll aga on lihtsamateks juhtudeks olemas ka koos rakendusprogrammiga mälus töötavad väikesed andmebaasihaldussüsteemid ehk -mootorid, mis keerukamat paigaldust ei nõua. Ning suuremate rakenduste juures ei moodusta jällegi andmebaasi paigaldamine liialt suurt osa töömahust. Lisaks on enamike andmebaasimootorite vaikeseades paigaldamine suhteliselt hõlpsaks tehtud nii, et mõõdukate andmehulkade juures võib sealtkaudu sobiva lahenduse leida. Kui aga tahta pakutavast riistvarast viimast võtta ning haldusepool hästi paindlikuks teha, siis tuleb loomulikult andmebaasipoole hingeellu sügavamalt süüvida.

Enamikes tänapäeva veebirakendustes kasutatakse andmete hoiukohana andmebaase - ka siis kui andmete hulk ja keerukus kuigi suured ei ole. Veebis tuleb peaaegu alati arvestada võimaliku mitme üheaegse kasutajaga ning andmebaaside juures on sobivate kohtade ajutine lukustamine lihtsam kui failide juures. Hajusrakendustena töötavates pilvesüsteemides paistavad programmeerijale andmed ka sageli andmebaasitabelitena - ehkki seal võib olla mõningaid lisapiiranguid selle tarbeks, et andmed mugavamalt pilvesüsteemi sobituksid.