Andmete kogumisel esineb tihti olukordi, mis tulenevad reaalsest elust, näiteks andmete salvestamisel võib esineda olukordi, kus teatud andmeid on andmebaasis korduvalt, näiteks olukord, kui ühel isikul on mitu töökohta või mitu ametit, vt Sele 2. või näiteks kogutakse andmed isiku sünnikuupäeva ja vanuse kohta. Viimase näite puhul on vanuse hoidmine andmebaasis ilmselt ülearune, kuna vanust on võimalik tuletada praeguse hetke kuupäeva ja sünnikuupäeva vahena. On ütlematagi selge, et sellised andmed tarbivad rohkem arvutimälu, kui see tingimata vajalik oleks ja seetõttu aeglustavad lõppkokkuvõttes ABHS tööd.

Olukorda, kus andmebaasi tabelis on samu andmeid korduvalt nimetatakse andmeliiasuseks.

Tihti esineb ka olukordi, kus andmekogumise protsessis saadud andmed on vasturääkivad kas andmetega tegeleva isiku vea tõttu, andmeedastusprotsessi vigade tõttu või koguni pahatahtliku isiku või programmi sekkumise tõttu infotöötlusprotsessi mingil etapil.

Joonis 2-1. Andmete kordumine

Käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus

Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele.

Käideldavus on reeglina andmete kõige olulisem omadus - halvim mis andmetega võib juhtuda, on see, et nad pole (volitatud isikutele) kättesaadavad.

Näiteid käideldavuse probleemidest:

• Üliõpilasele antakse topelt diplom (rahvastikuregister pole kasutatav)
• Abielluvad 2 abielus olevat isikut (Õnnepalee volitatud töötaja ei pääse ligi rahvastikuregistrile)

Andmed on reeglina seotud selle loojaga, loomisajaga, kontekstiga jms., nende seoste rikkumine võib põhjustada ettenägematud tagajärjed.

Kompleksset mõistet, mis hõlmab andmete kehtivust, andmete kasutatavust, andmete õigsust ja andmete terviklust nimetakse andmete kooskõlalisuseks.

Tervikluse rikkumise näited:

• Riigi Teataja andmebaasi tunginud häkker saab seadusi omatahtsi muuta
• Karistusregistri eksliku muutmisega saavad vangid varem vabaks.

Tervikluseprobleemid võivad tekkida ka arvuti füüsiliste häirete korral - kas pole mingil põhjusel andmed loetavad või nad saavad rikutud mälu defektide tõttu. Kui näiteks on vaja salvestada arve andmed, siis need sisaldavad 3 informatsioonikillukest makse summa, käibemaks ja makse kuupäev. Kui üks nendest osadest on puudu või moondunud, võib see põhjustada hulga segadusi. Viimatitoodud probleemi saab lahendada tehingu tehnikaga: kui näiteks mingi osa vajalikust 3 infotükist on puudu, siis tehing tühistatakse.

Teine terviklusprobleem tekkib infotükikeste funktsionaalse sõltuvuse korral nende vahel. Olgu näiteks arve, mille sisuks on mingid kaubad ja mille päises on kliendi info (tema aadress, arveldusarve number jms.). Need kliendi andmed on erineva olulisusega, kui arve sisu, sest tavaliselt on arve sisu olulisema tähtsusega ja kliendi andmed asuvad olemasolevas teises tabelis. Sündmus, mis tühistab päise lugemise võib tekitada andmerea kliendiandmeteta (orphaned). Selliste olukordade vältimiseks kasutatakse vahendit, mis tagab andmete "viitelise tervikluse" (referential integrity).

Andmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele).

Konfidentsiaalsuse rikkumise näiteid:

• Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide andmed sattusid veebi
• Kaitseministeeriumi ametnik kaotas mälupulga, mistõttu sattusid salajased andmed eraisiku kätte.

Andmete paindlikkus, üheaegne juurdepääs ja turvalisus

Andmebaas võib olla suurepärane lahendus andmete paindlikuks muutmisele. On teada, et organisatsioonide andmevajadused arenevad aja möödudes ja see peegeldub hallatava info tüübis. Kui rakendusprogramm vastutab andmete juurdepääsu loogika eest, siis sisestatud uus info mõjutab otseselt vastutvat programmi ja kõiki teisi programme, mis haldavad kaasnevat (korreleeruvat) infot. Näiteks uue andmegrupi "kliendi elektronposti aadress" haldamine ei mõjuta ainult kliendiandmete haldusprogrammi vaid ka kõiki teisi programme, millistel on juurdepääs kliendiandmetele. Sellise olukorra parim lahendus on relatsiooniline andmebaas, milline annab infohalduses kõige suurema paindlikkuse.

Suurte ettevõtete korral tekib andmetele üheaegse juurdepääsu probleem. Väikestes ettevõtetes on reeglina isik või osakond, kes vastutab kliendiandmete uuendamise eest, suurtel ettevõtetel on neid reeglina mitu. Näiteks võib tekkida olukord, kus arveldusosakond (raamatupidamine) tahab muuta kliendi arveandmeid (arveldusarve) ja turundusosakond tahab muuta kliendi aadressi. Kuna andmed paiknevad samas kirjes, siis tuleb vältida kattumise probleemi. See probleem on lahendatud semaforide (semaphore) või juurdepääsu reguleeriva tehnikaga, mis võimaldab andmete muutmist ühel ABHS kasutajal samal ajahetkel, teine lihtsalt peab senikaua ootama, kuni esimene on oma muudatused teinud.

Tõsisem olukord tekib, kui kaks kasutajat tahavad uuendada kaht informatsioonitükki vastupidises järjekorras. Esimeses faasis saavad mõlemad juurdepääsu sellele infole, et seejärel määramatult oodata teise järgi, kes on blokeeritud (seda patiseisu nimetatakse ummikseisuks (deadlock)). Uued ABHS suudavad lahendada sellise olukorra jälgides blokeeritud operatsioone. Selliste olukordade parim lahendus on delegeerida kogu andmete uuendusprotsesside haldus andmebaasile.

Samuti suudab juurdepääsu turvalisusust efektiivselt hallata ABHS, kes tegutseb läbitungimatu filtrina, kuna andmetele juurdepääs toimub ainult läbi ABHS. See tähendab, et kasutaja informatsioon ja õigused salvestatakse samuti (tavaliselt krüpteeritud kujul) andmebaasi.