Arvutiprogrammi, milline hoiab andmeid ja võtab vastu kasutajate päringuid ning väljastab päringu põhjal vajalikud andmed (kui leiduvad!) vajalikul kujul nimetatakse andmebaasi haldussüsteemiks (ABHS) (database management system (DBMS)).

Andmed salvestaks reeglina mingisuguses andmebaasis. Andmebaasi võib defineerida ka kui kirjete kogumit, mis paiknevad arvuti salvestusseadmel, nii, et kui kasutaja pöördub arvuti poole sooviga teatud informatsiooni saada mingi otsuse tegemiseks, siis arvuti konsulteerib andmebaasiga ja kui soovitud andmed leiduvad, siis väljastab need kasutajale. Andmete paremaks kättesaamiseks (leidmiseks) andmebaasist on kirjed reeglina organiseeritud andmeelementide (faktide) kogumina.

Andmebaaside kasutamine võimaldab:

• Kiiret juurdepääsu vajalikele andmetele
• Andmete sorteerimist etteantud tunnuste järgi
• Ainult vajalike andmete leidmist ilma liigse "infomürata"
• Mitme kasutaja üheaegset juurdepääsu andmetele
• Mitmest füüsiliselt eraldi asuvast asukohast andmesisestust
• Andmetele juurdepääsu ainult volitatud isikutele.

Andmebaaside kasutamine tõstatab ka rea probleeme:

• Andmeid on vaja kaitsta volitamata isikute eest
• Andmebaasihaldussüsteem (ABHS) ehk programm on vaja soetada
• ABHS kasutajaid ja haldajaid on vaja koolitada
• Andmete terviklikkus on vaja tagada
• Andmed on vaja sisestada etteantud kujul
• Andmebaasid vajavad projekteerimist ja see nõuab aega.

ABHS täieliku usaldusvääruse klassikaliseks näiteks on jooksevkonto kontrollimise operatsioon. On vaja tagada, et igal elujuhtumil (ka katastroofiolukorras) andmete usaldusväärus ei kannataks ja iga online tehingu (ülekande) korral ei peaks liidetama saaja kontole summat ilma seda saatja kontolt maha võtmata ning vastupidi.

Ülekannete vajalikku turvalisust iseloomustab lühend "ACID", mõnikord kasutatav ka kui "ACID test", mis tuleneb terminitest:

• atomaarsus (Atomicity) - ülekanne peab olema jagamatu, saabudes kehtivalt (juriidiliselt) lõpetatuna (soorita tehing=commit) ja vastasel korral tühistatuna (jäta tehing ära=rollback), viimane taastab andmete esialgse seisu (seis enne tehingu alustamist), mis loogikaterminites tähendab kõik või mitte midagi
• kooskõlalisus (Consistency) - sobivalt valitud andmete uuendamisreeglid peavad välistama vigade ja ebakõlade teket eristatavate ja kooskõlas olevate andmete haldamisel
• eraldatus (Isolation) - üheaegset juurdepääsu (concurrency) andmetele erinevate protsesside poolt peab reguleerima, et vältida konflikte ja ABHS väärastumise/rippuma jäämise (deadlock) situatsioonide vältimiseks
• kestvus (Durability) - andmete juhusikke kaotusi peab vältima või viima minimaalseks, lisades viimase kehtiva seisundi, milline süsteemil oli enne talitlushäiret, taastamisvõimaluse.

ABHS programm ei sisalda otseseid viiteid andmebaasis olevatele andmetele, kuna on võimatu eelnevalt defineerida, millised andmed tegelikult andmebaasi sisestatakse. See probleem on lahendatud selleks otstarbeks spetsiaalselt lisatud mäluruumiga, kuhu salvestatakse "andmesõnaraamat" (data dictionary), mis kirjeldab tegelikku informatsiooni, mida saab andmebaasi sisestada.

Andmete ja info salvestamine süstemaatiliselt arvuti mälus omab rea eeliseid, kuid toob kaasa ka riske, milliseid peab uurima ja lahendama. Need probleemid on andmete liiasus, terviklus, paindlikkus, turvalisus, millistest tuleb juttu lähemalt allpool.