Eelnevat kokkuvõttes võib öelda, et testimisel on kaks suuremat eesmärki:

1. Näidata arendajale ja kliendile, et tarkvara vastab talle püstitatud nõuetele. Kliendi seisukohast tähendab see, et iga tema poolt soovitud ja nõuete dokumendis kirjas oleva funktsionaalsuse jaoks on läbi viidud vähemalt üks test (reeglina muidugi rohkem). Üldkasutatava tarkvara puhul aga seda, et testitud on kõiki tarkvaras ettenähtud põhiomadusi. Sellele eesmärgile vastavat testimist nimetatakse valideerimiseks. Edukas valideerimistest näitab, et süsteem töötab nii nagu vaja.

2. Leida olukordi, kus tarkvara käitub vigaselt, ebasoovitavalt või ei vasta spetsifikatsioonile. Vigade otsimine on seega mõeldud selleks, et likvideerida süsteemist mittesoovitud käitumine, nagu näiteks kokku kukkumised, mittesoovitud interaktsioonid teiste süsteemidega, vigased arvutused või rikutud andmed. Seda eesmärki täitvat testimist nimetatakse vigade testimiseks (defect testing). Siin on edukas test selline, mis näitab süsteemi vigast funktsioneerimist ehk teisisõnu leiab süsteemist vea (mida siis edasi parandama asutakse).