Lõplikud pöörded, nii nagu siirdedki, ei ole lineaarsed ega
lihtsalt liidetavad. Geomeetriliselt mittelineaarses teoorias defineeris Argyris [Arg82]
pöörde pseudovektori, mis on kasutusel näiteks programmipaketis ANSYS [ANS92].
 |
|
|
(D.46) |
kus
,
,
on pöörde
komponendid
ristkoordinaadistikus
.
 |
|
|
(D.47) |
ja
on pöörde teljesuunaline ühikvektor (jn D.11).
Joonis D.11.
Pseudovektor
![\includegraphics[width=0.60\textwidth]{joonised/Pseudovektor1.eps}](imgLsD1238.png) |
Pöörete abimaatriks on
![\begin{displaymath}\left[\mathbf{S}\right] = \left[
\begin{array}{ccc}
0 & -{\ps...
...& 0 & -{\varphi} \\
-{\chi} & {\varphi} & 0
\end{array}\right]\end{displaymath}](imgLsD1239.png) |
|
|
(D.48) |
Leiame pöörete teisendusmaatriksi
nii, et kohavektor
pöörduks uude asukohta
(jn D.11):
 |
|
|
(D.49) |
Teisendusmaatriks
on mittelineaarne
funktsioon pöördest
.
Normeerime pöörete pseudovektori nii:
 |
|
|
(D.50) |
kus
on pöörde pseudovektor pikkusega
ja komponentidega
,
ja
.
Kasutame Rankini ja Brogani [RB86] normaliseerimist
 |
|
|
(D.51) |
mis seob
ja
:
 |
|
|
(D.52) |
Teisendusmaatriks
[RB86] on seoses pöördega
või pöördega
.
![$\displaystyle \left[\mathbf{T}\right] = \left[\mathbf{I}_{3}\right] +
\sqrt{1 -...
...2}\right)^{2}}\left[\mathbf{T}\right] +
\frac{1}{2}\left[\mathbf{\Omega}\right]$](imgLsD1253.png) |
|
|
(D.53) |
kus
on
ühikmaatriks ja
pöörete abimaatriks:
![\begin{displaymath}\left[\mathbf{\Omega}\right] = \left[
\begin{array}{ccc}
0 & ...
...ga}_{x} \\
-{\omega}_{y} & {\omega}_{x} & 0
\end{array}\right]\end{displaymath}](imgLsD1255.png) |
|
|
(D.54) |
Kui pseudovektor on moodustatud ja normaliseeritud, siis määrame lõplike pöörete
teisenduse võrrandi (D.53) abil. Vastupidi, kui
lõplike pöörete teisendus on teada, siis määrame pseudovektori
avaldisest
![$\displaystyle \left[\mathbf{\Omega}\right] = \frac{1}{\sqrt{1 + \gamma}}
\left(\left[\mathbf{T}\right] - \left[\mathbf{T}\right]^{T}\right)$](imgLsD1256.png) |
|
|
(D.55) |
kus
on maatriksi
jälg:
 |
|
|
(D.56) |
andres
2016-04-14