Materjali kõvadus
Tekst nr 7
Tõene Väär
Tõene Väär
Tõene Väär
Tõene Väär
Tõene Väär
Tõene Väär
Tõene Väär
Materjali kõvadus
Kirjuta tekstist välja 2., 6., 18., 20., 22., 29., 30., 38., 43., 44. sõna ja leia nende venekeelsed tähendused allpool asuvast reast.
Nt. 30. - kuul - ядро
Venekeelsed tähendused: свойство, угол при вершине, определение (нахождение), закаленный, диаметр, ядро, давить (продавливать)опыт, твердость, бриллиантовый конус
Kõvaduseks nimetatakse materjali omadust vastu panna teistele temasse tungivatele materjalidele.
Brinelli meetod: ta kasutas kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5 mm. Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus.
Rockwelli kõvaduse katse. Ta kasutas kõvaduse määramiseks teemantkoonust tipunurgaga 120 kraadi ning karastatud teraskuuli läbimõõduga 1,50 mm. Survepressi varustas Rockwell indikaatoriga, millel oli kaks skaalat, must C skaala ja punane B skaala. Kui mõõdetakse karastatud detaile, siis kasutatakse teemantkoonust, survejõud on 150 kg ning kõvadust loetakse indikaatori mustalt skaalalt. Ja tähistatakse HRC 62. Kui katsetatakse karastamata materjali, siis kasutatakse teraskuuli ja survejõud on 100 kg. Kõvaduse arv loetakse indikaatori punaselt skaalalt ja tähistatakse HRB 54 (H - kõvadus, R - Rockwell, B ja C skaalad). Kui katsetatakse õhukese karastusega pinnakihti, siis kasutatakse teemantkoonust, aga survejõud on 60 kg. Kõvaduse arv loetakse indikaatori mustalt skaalalt, kuid tähistatakse HRA7.
Vikersi kõvaduse määramise meetod. Vikers kasutas otsikuna 4-tahkset teemantpüramiidi, survejõud kõigub 5-100 kg-ni. Materjali kõvadus leitakse Vikersi meetodil järgmiselt: mõõdetakse püramiidi jälje diagonaali jäljed, arvutatakse nende abil rombi pindala, leitakse kõvadus (HV = P/S [kg/mm2][N/mm2]).
http://www.hot.ee/thk13meh/Mat.html
Tekst nr 8
Otsusta, milline kõvaduse määramise meetod on kujundatud jooniste peal.
|
Brinelli kõvaduse määramise meetod
| |
|
Rockwelli meetod
| |
|
Vikersi meetod |
|
Brinelli kõvaduse määramise meetod
| |
|
Rockwelli meetod
| |
|
Vikersi meetod
|
|
Brinelli kõvaduse määramise meetod
| |
|
Rockwelli meetod
| |
|
Vikersi meetod
|
Sõnavara
Täida tekstis allolevate sõnade abil lüngad
|
0. metall |
0. metalli |
0. metalle |
0. metallide |
|
1. aasta |
1. aastate |
1. aastaid |
1. aastat |
|
2. teraseks |
2. terase |
2. terast |
2. teras |
|
3. raudne |
3. raua |
3. rauast |
3. raud |
|
4. tööriist |
4. tööriista |
4. tööriistad |
4. tööriistade |
|
5. sisaldatakse |
5. sisaldad |
5. sisaldasid |
5. sisaldab |
|
6. hõbevalget |
6. hõbevalge |
6. hõbevalged |
6. hõbevalgele |
|
7. raua |
7. rauda |
7. raud |
7. rauale |
Raud on maakoores üks enamlevinud (0). Rauda tuntakse juba tuhandeid (1) ja praegu kasutatakse teda põhiliselt (2) valmistamiseks. Maakoorest moodustab raud umbes 5 % ja kogu maakerast umbes 35 %. Suurem osa sellest (3) asub Maa tuumas. Raud on odavaim kõige enam kasutatud metall. Oma loomulikus olekus on raud tavaliselt rauamaagis seotud hapnikuga. Kaks põhilist rauamaaki on hematiit ja magnetiit.
Alates neljateistkümnendast sajandist kasutatakse rauamaagi ja koksi muutmisel toormalmiks suuri ahjusid, mida kutsutakse kõrgahjudeks. Toormalm on raud, mis sisaldab vähesel määral süsinikku, mis on järele jäänud kõrgahju koksist. Toormalmi kasutati
(4), relvade ja paljude muude esemete valmistamiseks.
Alates 1850-ndatest muudetakse suurem osa toormalmist teraseks. Teras
(5) vähem süsinikku kui toormalm ja on palju painduvam. Terast saadakse õhu või puhta hapniku puhumisega toormalmi sisse.
Raua omadused. Puhas raud on läikiv,
(6) metall. Ta sulab temperatuuril 1539º C ja on venitatav ja plastiline. Need rauatüübid, mis sisaldavad väikese osa süsinikku, nagu teras, on kõvem kui puhas raud. Kõvadus teeb terase kasutamise paljudel aladel otstarbekamaks kui puhta raua kasutamise. Raud moodustab ühendeid selliste elementidega nagu kloor, hapnik ja väävel. Kui kaitsmata
(7) jätta niiske õhu kätte, siis ta oksüdeerub. Moodustub kihiline punakaspruun oksiid ehk rooste.
www.miksike.ee/docs/referaadid2005/raud_evelin.htm
- Kus rauda on kõige rohkem – kas maakoores või maakera tuumas?
- Nimeta kahte põhilist rauamaagi liiki.
- Mis ajast sulatatakse rauamaaki ahjudes?
- Mida valmistati toormalmist?
- Miks tekib rooste?
