Peamine probleem Wi-Fi turvalisusega on see, et Wi-Fi-le on juurdepääs palju kergem, kui traadiga võrku. Traadiga võrgus peab pahategija füüsiliselt omama juurdepääsu võrguseadmetele või muukima läbi välise tulemüüri. Et seda vältida, tuleb kasutada turvaprotokolle. Enamik kasutajaid ei tea, kui ebaturvaline võib olla tegelikult Wi-Fi kasutamine ilma piisava turvalisuseta. Krüpteerimata sessiooni ajal saadetakse kõik päringud eetrisse avatud tekstina ja kõik teised jaamad levialas kuulevad seda. Kui pole kuulamas just pahatahtlikke kõrvu, siis nad ignoreerivad teisele jaamale saadetud sõnumeid. Täiesti võimalik on aga, et kogu sidet kuulatakse pealt ja igasugused tarkvara tasemel krüpteerimata andmed on kolmandale osapoolele vabalt loetavad. Kui on vaja kasutada avalikku võrku, siis tuleks järgida ettevaatusabinõusid. Traadita võrguühenduse esmaseks kaitseks on parooli nõue võrku sisenemisel, et tagada ainult lubatud kasutajatele juurdepääs võrku ja takistada volitamatut pöördumist andmete juurde.