Arenduskeskkond (development environment) on keskkond, kus on kasutatav kogu vajalik funktsionaalsus tarkvara süsteemi arendamiseks. Arenduskeskkonda võib mõista erinevatel tasanditel. Näiteks programmeerija põhitöövahendiks on integreeritud arenduskeskkond (nn IDE), kus on kõik vahendid mugavaks koodi loomiseks, kompileerimiseks jne. (Vt ka B1.3). Kõrgemal tasemel on arenduskeskkond seadistus koos arendusserveri, andmete, andmebaasimootorite ja muu vajalikuga, et katsetada ja testida arendatava süsteemi osade tööd. Sellisel keskkonnal on ka inglisekeelne nimetus sandbox.

Testmiskeskkond (test environment) on oluline vahelüli arenduse ja tegelikku töökeskkonna vahel. See koosneb riistvarast (serverid, töökohaarvuti(d), jms) ja loogilise taseme komponentidest (Serveri operatsioonisüsteem, kliendi operatsioonisüsteem, andmebaasiserver, kliendi kasutajaliides, veebilehitseja jms tarkvara, mis on vajalik kogu süsteemi käitamiseks). Oluline on, et keskkond hõlmab nii kliendi kui ka serveripoolset osa ning kasutab täpselt samu versioone tarkvaradest, mis on kliendi juures ehk on võimalikult sarnane töökeskkonnale. Vastasel juhul võib selguda juurutusprotsessis, et süsteem ei tööta ja on vaja ümber teha. Testimiskeskkonnas tehakse funktsionaalseid ja jõudlusteste, testitakse süsteemi uuendusi ja veaparandusi. Samas võivad toimuda ka kasutajapoolsed vastuvõtutestid. On rusikareegel, et kogu testimiskeskkond on eraldatud töökeskkonnast ja kõik uuendused ja parandused kontrollitakse-testitakse eelnevalt testimiskeskkonnas ja alles seejärel installeeritakse need töökeskkonda. Testimiskeskkond sobib ka klientide koolitamiseks, mis tagab, et selle käigus ei rikuta nt andmeid.

Töökeskkond (production environment) on keskkond, kus toimub tegelik töö, st mida firma tarvitab oma igapäevases äritegevuses. Sarnaselt testimiskeskkonnale on ta täielik installatsioon kogu vajalikust riist- ja tarkvarast. Töökeskkonna peal ei ole õige katsetada süsteemi uuendusi, sest see võib halvata äritegevuse. Katsetamiseks on testimiskeskkond. Koolituse võimalikkus sõltub pigem sellest, mida konkreetselt tehakse ja kas see võib õppija kogenematuse tõttu mingeid kahjusid põhjustada.