Tarkvara liigitatakse kahte suurde gruppi:

• süsteemitarkvara (system software)
• rakendustarkvara (application software)

Süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid, millised toetavad rakenduste tööd, olemata ühegi rakenduse spetsiifiline. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust kihtidest või tasemetest koosnevana, paiknevad süsteemitarkvara alla liigituvad programmid „alumistes" kihtides, lähemal füüsilisele kihile - riistvarale, mis jooksutab programme. Süsteemitarkvara toetab kogu arvutisüsteemi käitamist.

Toome näiteid süsteemitarkvara funktsioonidest:

• riistvaraga suhtluse juhtimine
• protsesside ajastamine
• mälu haldus
• kasutajaliidese üldfunktsioonid ja kasutajaliidese töö, kui ükski rakendus ei ole aktiivne.

Eelnevad näited seonduvad ennekõike operatsioonisüsteemi talitusega ja võibki väita, et operatsioonisüsteem on üks tüüpilisemaid süsteemitarkvara näiteid. Lisaks on süsteemitarkvara arvuti BIOS ja seadmete püsivara ning erinevad utiliidid, mis aitavad arvutit hallata.. Lisaks võib lugeda süsteemitarkvaraks ka nt erinevate seadmete draivereid, andmebaasimootoreid, tarkvara loomise abivahendeid, nagu interpretaatorid-kompilaatorid, silujad jms. Kuid seda arvamust ei tasu pidada ainuõigeks.

Rakendustarkvara paigutub kihilise mudeli järgi „kõrgemale" kihile - „eemale" riistvarast ja lähemale arvutiga suhtlevale kasutajale. Rakendustarkvara ülesandeks on kasutaja soovide täitmine, "kasutaja toetamine" tema eesmärkide saavutamisel. Rakendustarkvara toetub süsteemitarkvarale. Rakendustarkvara võib olla avalikustatud eraldiseisvalt, kuid võib kaasa tulla ka operatsioonisüsteemiga. Igal juhul on kõige olulisem tema suunatus kasutaja abistamisele.

Analoogiana võib ette kujutada elektrivalgust kui kasutajale vajalikku funktsiooni, ning elektrijaamu, ülekandeliine jm kui funktsiooni toetavad mehhanisme.

Süsteemitarkvara ja rakendustarkvara erisus ei ole absoluutne ja kindlapiiriline - nt kohtuasjas Microsoft ja Ameerika Ühendriikide vahel oli üheks põhiküsimuseks, kas veebilehitsejat MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (seega süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (seega - rakendustarkvaraks). Ja teisalt võime küsida ka teisiti: kas kogu tarkvara, mis installeeritakse koos operatsioonisüsteemiga on süsteemitarkvara või leiame sealt ka mõne rakendustarkvara? Lähtudes rakendustarkvara definitsioonist, et seda saab kasutada mingite eesmärkide saavutamiseks, on rakendustarkvarad lisaks IE-le ka Notepad, Paint, Calculator, Wordpad, Solitaire, Minesweeper jne.